Brexiti mõju jääb Lehmani omast väiksemaks

Lahinguid valuutaturgudel mõjutab kauba hind rahvusvahelises kaubavahetuses. Või(s)tlus majanduskasvu eest on iga riigi lähima kolme aasta prioriteet: jätkusuutlik majanduskasv peab olema 3% ja rohkem.

IMF on juba Brexiti majanduslikku mõju analüüsides ennustanud majanduskasvu pidurdumist keskpikas perspektiivis. Siin tuleb mängu panganduse roll majanduskasvu toetamisel. Esmatasandil väljendub see pankade valmisolekus toetada ja kaasfinantseerida pikaajalisi investeerimisprojekte. Teine taktikaline eesmärk on panganduse jätkusuutlik toimimine ja regulatiivse kapitali piisavus süsteemis.

Euroopa Keskpank avaldas hiljuti Euroopa olulisemate pankade stressitestide tulemused, mida võib pidada rahuldavaks, v.a mõningate Itaalia pankade omad. Kõik Eestis tegutsevad Skandinaavia pangad läbisid stressitestid edukalt.

Kolmas ja strateegiliselt tähtsaim eesmärk on väljuda negatiivsete intresside keskkonnast. Selleks peab majanduskasv euroalal olema 2,5–3% aastas ning inflatsiooninäitaja lähenema 2%-le. See on ambitsioonikas eesmärk, arvestades, et nafta hind on selle aasta teises pooles jälle langemas tasemeni 40 dollarit barrelist ning naftatootjad riigid ei tee naftatootmise turuosades järeleandmisi.

Raha ihkab rahu

Brexiti-järgne olukord sunnib poliitikuid paljudel eri teemadel läbi rääkima. Keskpankade juhid jätkavad rahanduse lõdvendamise poliitika rakendamist. Mario Draghi pole sellele pidurit tõmmanud, baasintresside etapiviisilise alandamise ja süsteemi uue raha pumpamise programme oodatakse Inglise keskpanga juhilt Mark Carneylt. Ka Jaapani keskpank on teatanud ulatuslikest majanduse ergutamise programmide käivitamisest.

Raha soovib siiski eelkõige rahulikku sadamat. Seetõttu võib ennustada, et suured rahvusvahelised panganduskontsernid ning panganduse järelevalvajad pööravad suuremat tähelepanu riskistsenaariumidele ja kehtestavad uusi regulatsioone.

Euroopa Liidu  ja ka teiste maailma riikide valitsuste suureks väljakutseks jääb riigivõlgade teenindamine. Vaatamata aktiivsetele diskussioonidele ja eri tagatisfondide skeemide loomisele on eurotsooni riikide võlatase kasvanud. Brexit suurendab kindlasti erimeelsusi Euroopa riikide valitsuste suhtumises riikide finantsdistsipliini ja riigivõlgade võtmisse tervikuna. Killustatus riikide avaliku raha juhtimise poliitikas suurendab nii euro kui ka rahvuslike valuutade riske, mille tulemusena mõlemad nõrgenevad.