Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohkem ravi sama rahaga

    Eraraviasutus suudab erinevalt suurhaiglatest raha tõhusamalt kasutada, leiab isiklikule kogemusele tuginedes rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

    Ravikindlustuse tulevikust räägime küll sageli, kuid kahjuks kaldume tihti vaid vähese rahastamise poole.
    Jah, karmi demograafiaga ei anna vaielda – tööealiste read hõrenevad, aga raviteenuste nõudlus ei vähene. Siiski lisaraha haigekassale on mündi üks külg. Lisa­raha ei lahenda kõiki probleeme ja kindlasti ei parane sedasi tõhusus. Küsigem, kas oleme kõik ravikindlustuse korralduse kitsaskohad üles leidnud? Kahest tõhususe kasvuteest – sama väiksema kuluga või rohkem sama kuluga – peame kindlasti valima teise. Rääkigem lisarahast, muidugi, kuid ka sellest, kuidas raha eest maksimumi saada.
    Tõhusam erakliinik
    Uuringute järgi on meie ravikindlustuse süsteem korras. Samas raha jagamisel ei ole erilist konkurentsi suurhaiglate ega sihtasutuste ja eraraviasutuste vahel. Isiklik kogemus ei ole küll faktiline tõendus, kuid miks iga kord, kui pöördun erakliinikusse, on mul vastas üks arst, kes teeb kõike ise (konsulteerib, trükib arvutisse ja viib läbi ka protseduurid).
    Sama murega suurhaiglas olles on juba mitmendat korda vastas kolm inimest, kusjuures erinevalt arstist ja õest pole ma selle kolmanda inimese rollist veel aru saanud. Raviraha saadakse aga teenuse eest võrdselt: erahaigla saab kasumi – suurhaigla palgamure. Konkurents meditsiinis on delikaatne asi, sest odava ja ebakvaliteetse teenuse tagajärg võib olla kohutav, kuid väita, et see on võimatu ja välistatud, ei saa.
    Ühes Tallinna ­suurhaiglas röntgenit tehes trükkis arst mulle saatekirja, mida samal korrusel asuv röntgeniregistratuur kolme minuti pärast uuesti sisse trükkis. Arstiaja saamiseks pidin sirvima läbi mitu digi­registratuuri (mis on igal haiglal oma – loe: mitmekordne arendusraha) ja, kellel seda polnud, siis läbi helistama (loe: igal haiglal on oma kontaktkeskus). Samas minu isemajandav perearst töötab juba ammu pereõega eraldi kabinettides, sest nii saab ta patsiente paremini teenindada. Majanduslik mõtlemine – minu perearst pakub sama raha eest rohkem teenust.
    Mõni vajab soodustust enam
    Veel üks asi on ravimisoodustus. Meil on süsteem, mis soodustab kõiki – nii töötuid, pensionäre kui ka kõrgepalgalisi ja dividendimiljonäre – ja seda automaatselt. Samas suhtelises vaesuses elab ligi 20% elanikest. Seega toetame ka neid 80%, kes ei pruugi seda alati vajada. See pole mõistagi klassikaline soodustus, sest ravim on osa ravist, mida ravikindlustus sisaldab. Kuid iga kord, kui ostan 10–15 eurot maksvat ravimit ja saan mõne euro nn soodustust, tekib mul paratamatult küsimus, kas keegi teine ei vajaks neid eurosid minust rohkem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.