Kas riik võib kulutada rohkem kui teenib?

Turg ei teki spontaanselt                                    

Riik kui turu loodud nähtus eeldab, et turg, turuvahetus tekib spontaanselt – iseenesest, ilma keskvõimu sekkumiseta. Kuid turuvahetus eeldab koostööd, koostöö aga usaldust. Kuna aga turuosalisi iseloomustab eelkõige omakasupüüdlikkus, siis koostöö ja usaldus turuosaliste vahel on raske tekkima. Vahetustehing: mina annan sulle seda, mida sina soovid ja vastupidi, saab tekkida vaid siis, kui vahetuse pooled on ausad ja üksteist vastastikku mõistvad ja hoolivad. Võib väita, et ükskõik kui isekas või omakasupüüdlik inimene ka ei oleks, on temas miski, mis paneb teda hoolima teistest inimestest. Teiste sõnadega, inimestes on reeglina teatud annus empaatiat. Kuid suure tõenäosusega on omakasupüüdlikkus paljudel juhtudel oluliselt tugevam empaatia- (ehk üldise kasu) tundest.  See aga tähendab, et vabatahtlikkuse printsiibil turg (mis on sisuliselt usaldus) ei saa tekkida. Omakasu võimas tunne sööb usalduse eos ära. Kui ka üks turuvahetuse pool oleks piisava empaatiatundega, siis võib teine pool vabalt osutuda petiseks või vargaks. Järelikult on turu spontaanne tekkimine tõenäoliselt võimatu.

Turg tekib keskvõimu poolt – seadusega

Usaldusprobleemi suudab tõenäoliselt lahendada väline jõud – keskvõim.  Just keskvõim on see institutsioon, mis jõuga (seadusega) sunnib inimesi koostööle. See sund on kaudne – riiklike kohustuste – trahvide või kahjutasude (millest kasvasid välja maksud) vormis. Keskvõim kehtestab seaduse (reegli), mis karistab (maksustab) petmist või vargust turutehingute teostamise (turuvahetuse) käigus.

See tähendab, et keskvõim tagab riiklikult indiviidide omavahelised lepingud. Sisuliselt muudab keskvõim oma elanikud maksukohuslasteks (olenemata sellest, kas nad rikkusid vahetuse tingimusi või mitte). Kohe tekib küsimus, milles seda maksu maksta. Vahetust, turgu, järelikult ka raha (ju veel) ei eksisteeri. Keskvõim on see, kes mõtleb välja selle – seadusliku maksevahendi ehk raha, millega makse maksta. Teisisõnu, keskvõim  on raha kui maksu maksmise vahendi looja.

Kuid sellest on vähe, et keskvõim lihtsalt deklareerib (seadusega), et makse tuleb maksta (keskvõimu loodud) seaduslikus maksevahendis ehk rahas. Nüüd peab keskvõim  ka selle raha ringlusse (turule) laskma, et maksukohuslastel oleks koht, kust seda raha saada (teenida). Keskvõimupoolne raha turulelaskmine ei ole midagi muud kui (riiklik) kulutamine. Sisuliselt on tegemist keskvõimu (riikliku) tellimusega, kus keskvõim on kauba/teenuse ostja ning keskvõimu maksukohuslased (elanikkond) on müüjad (riikliku tellimuse täitjad).

Teisisõnu, selleks, et maksukohuslased saaksid oma maksud ära maksta (täita maksukohustuse riigi ees), peab keskvõim enne kulutama oma loodud raha. Põhimõttel, enne kuluta, pärast maksusta. Keskvõim maksab riikliku tellimuse täitmisel oma loodud rahaga (seadusliku maksevahendiga) ja maksukohuslased peavad keskvõimu poolt saadud raha eest täitma oma maksukohustuse keskvõimu ees. Sellisel viisil – karistusõiguse (maksude maksmise kohustuse) realiseerimise kaudu loob keskvõim raha, mis paneb aluse turu, turuvahetuse tekkele.

Ära kuluta rohkem kui teenid, ei kehti riigi (kui keskvõimu) kohta