Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riik võib kulutada rohkem kui teenib?

    Kuidas kulutada rahaFoto: Panthermedia

    Vastus küsimusele, kas riigieelarve peab olema tasakaalus või mitte, sõltub turu ja riigi vahelise suhte määratlusest, kirjutab ettevõtja Aivar Kallam.

    On enesestmõistetav, et eelarve peab olema tasakaalus. See käib nii üksikisiku, pere, ettevõtte kui ka kohaliku omavalitsuse kohta. Miks? Sest nad peavad ise raha teenima (ja/või laenama). Aga kas see käib ka riigi kui keskvalitsuse (keskvõimu) kohta? Kas riik kui keskvõim peab ka ise raha teenima või laenama? Peavoolu majandusteadusliku käsitluse järgi jah, riik peab oma kodanikke maksustama selleks, et raha teenida (hankida) riigieelarveliste kulude katteks. Miks?
    Sest riiki käsitletakse kui turu loodud nähtust. Esmalt tekkis turg (vahetus kaup kauba vastu) ja turuvahetuse käigus raha ning teatud viitajaga riik kui keskvõim. Teisisõnu, riik (keskvõim) on meie endi poolt loodud institutsioon selleks, et teha asju, mida üksinda teha pole mõistlik.
    Sellise definitsiooni järgi ei ole riik midagi muud kui (vabatahtlikkuse alusel loodud) kooperatiivne ettevõte, ühistu, mille omanikeks on selle asutajad ehk firmade omanikud. Seejuures on loomulik, et riik kui ühistu on sõltuv turust (firmadest), mis  on tema asutaja. Riigi asutajad lihtsalt suunavad ühe osa oma tuludest riigieelarvesse.  See riigile kui ühistule suunatav raha on maksud (riigitulud),  millest tehakse riigieelarvelisi kulutusi. Seega, kui lähtume riigist kui turu poolt loodud nähtusest, siis kehtib talupojatarkus – ära kuluta rohkem kui teenid – ka riigi kohta.
    Turg ei teki spontaanselt                                    
    Riik kui turu loodud nähtus eeldab, et turg, turuvahetus tekib spontaanselt – iseenesest, ilma keskvõimu sekkumiseta. Kuid turuvahetus eeldab koostööd, koostöö aga usaldust. Kuna aga turuosalisi iseloomustab eelkõige omakasupüüdlikkus, siis koostöö ja usaldus turuosaliste vahel on raske tekkima. Vahetustehing: mina annan sulle seda, mida sina soovid ja vastupidi, saab tekkida vaid siis, kui vahetuse pooled on ausad ja üksteist vastastikku mõistvad ja hoolivad. Võib väita, et ükskõik kui isekas või omakasupüüdlik inimene ka ei oleks, on temas miski, mis paneb teda hoolima teistest inimestest. Teiste sõnadega, inimestes on reeglina teatud annus empaatiat. Kuid suure tõenäosusega on omakasupüüdlikkus paljudel juhtudel oluliselt tugevam empaatia- (ehk üldise kasu) tundest.  See aga tähendab, et vabatahtlikkuse printsiibil turg (mis on sisuliselt usaldus) ei saa tekkida. Omakasu võimas tunne sööb usalduse eos ära. Kui ka üks turuvahetuse pool oleks piisava empaatiatundega, siis võib teine pool vabalt osutuda petiseks või vargaks. Järelikult on turu spontaanne tekkimine tõenäoliselt võimatu.
    Turg tekib keskvõimu poolt – seadusega
    Usaldusprobleemi suudab tõenäoliselt lahendada väline jõud – keskvõim.  Just keskvõim on see institutsioon, mis jõuga (seadusega) sunnib inimesi koostööle. See sund on kaudne – riiklike kohustuste – trahvide või kahjutasude (millest kasvasid välja maksud) vormis. Keskvõim kehtestab seaduse (reegli), mis karistab (maksustab) petmist või vargust turutehingute teostamise (turuvahetuse) käigus.
    See tähendab, et keskvõim tagab riiklikult indiviidide omavahelised lepingud. Sisuliselt muudab keskvõim oma elanikud maksukohuslasteks (olenemata sellest, kas nad rikkusid vahetuse tingimusi või mitte). Kohe tekib küsimus, milles seda maksu maksta. Vahetust, turgu, järelikult ka raha (ju veel) ei eksisteeri. Keskvõim on see, kes mõtleb välja selle – seadusliku maksevahendi ehk raha, millega makse maksta. Teisisõnu, keskvõim  on raha kui maksu maksmise vahendi looja.
    Kuid sellest on vähe, et keskvõim lihtsalt deklareerib (seadusega), et makse tuleb maksta (keskvõimu loodud) seaduslikus maksevahendis ehk rahas. Nüüd peab keskvõim  ka selle raha ringlusse (turule) laskma, et maksukohuslastel oleks koht, kust seda raha saada (teenida). Keskvõimupoolne raha turulelaskmine ei ole midagi muud kui (riiklik) kulutamine. Sisuliselt on tegemist keskvõimu (riikliku) tellimusega, kus keskvõim on kauba/teenuse ostja ning keskvõimu maksukohuslased (elanikkond) on müüjad (riikliku tellimuse täitjad).
    Teisisõnu, selleks, et maksukohuslased saaksid oma maksud ära maksta (täita maksukohustuse riigi ees), peab keskvõim enne kulutama oma loodud raha. Põhimõttel, enne kuluta, pärast maksusta. Keskvõim maksab riikliku tellimuse täitmisel oma loodud rahaga (seadusliku maksevahendiga) ja maksukohuslased peavad keskvõimu poolt saadud raha eest täitma oma maksukohustuse keskvõimu ees. Sellisel viisil – karistusõiguse (maksude maksmise kohustuse) realiseerimise kaudu loob keskvõim raha, mis paneb aluse turu, turuvahetuse tekkele.
    Ära kuluta rohkem kui teenid, ei kehti riigi (kui keskvõimu) kohta
    Kui lähtume turust kui riigi poolt loodust, siis riik ei ole mitte raha teenija, vaid raha looja. See aga tähendab, et enne kui riik maksustab, peab riik kulutama. Teisisõnu, defitsiitne kulutamine on riigi olemusse sisse kirjutatud. Riigieelarve defitsiit ei tähenda, et riik elab üle oma jõu. Maksud ei ole sellise käsitluse juures riigitulude allikaks. Maksude rolliks on olla rahapakkumise (rahaloome) reguleerimise vahendiks. Kui riik on raha loonud  liiga vähe (deflatsioon), siis maksude taset tuleks alandada. Kui aga riik on raha loonud  liiga palju (inflatsioon), siis makse tuleks tõsta. Seega riik võib raha luua (defitsiitselt kulutada) tasemeni, kus on tagatud tarbijahinnataseme stabiilsus (inflatsioon reeglina 2-3% aastas). Käsitluse – riik on raha looja – üheks rajajaks on 20. sajandi üks tähtsamaid majandusteadlasi  Abba Lerner.
    Järeldus
    Kas riigieelarve peab olema tasakaalus või mitte, sõltub sellest, millisena käsitleme turu ja riigi vahelist suhet. Kui käsitleda riiki kui turu poolt loodud nähtust, siis riigieelarve peab struktuurselt (ületsükliliselt) olema tasakaalus.
    Kui aga käsitleda turgu kui riigi loodud nähtust, siis riigieelarve tasakaal muutub ebaoluliseks. Sellise käsitluse juures maksude maksmine järgneb (mitte ei eelne) riigi poolt tehtavatele (defitsiitsetele) kulutustele. Teisisõnu, riik enne kulutab ja alles pärast maksustab. See aga tähendab, et riigieelarve defitsiit muutub vältimatuks. Riigieelarve defitsiidi suuruse ainsaks piirajaks on (liigne) inflatsioon. Kuna turu spontaanne tekkimine on ebatõenäoline, siis talupoja tarkus – ära kuluta rohkem kui teenid – riigi kohta ei kehti. Riik (kui keskvõim) ei ole raha teenija, vaid raha looja.
    Autor: Aivar Kallam
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euro ja pangaaktsiad kukuvad, toorained saavad tuule tiibadesse
Euroopa aktsiate indeksi Stoxx 600 tõusu juhivad viimastel päevadel kaevandus- ja tehnoloogiaaktsiad. Turvasadamat otsivate investorite seas on samuti populaarsemaks muutumas naftatootjad ning väärismetallid.
Euroopa aktsiate indeksi Stoxx 600 tõusu juhivad viimastel päevadel kaevandus- ja tehnoloogiaaktsiad. Turvasadamat otsivate investorite seas on samuti populaarsemaks muutumas naftatootjad ning väärismetallid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: Tallinna börsist, parimast juhtimisest ja välistööjõust
Tallinna börs külastas koos noteeritud ettevõtete juhtkondadega teisipäeval Helsingit, et tutvustada end Soome investoritele, ning sellest kohtumisest tuleb juttu ka Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Tallinna börs külastas koos noteeritud ettevõtete juhtkondadega teisipäeval Helsingit, et tutvustada end Soome investoritele, ning sellest kohtumisest tuleb juttu ka Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Selgusid Eesti parima juhi kolm nominenti Kuula üllatuskõnesid
Žürii valis eile välja kolm juhti, kelle seast selgub mai keskel aasta 2024 parim juht. Tänavu on finaalis Miltton New Nordicsi juht Annika Arras, OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo ja Swedbanki juht Olavi Lepp.
Žürii valis eile välja kolm juhti, kelle seast selgub mai keskel aasta 2024 parim juht. Tänavu on finaalis Miltton New Nordicsi juht Annika Arras, OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo ja Swedbanki juht Olavi Lepp.