Ökonomist Kaspar ei Oja ei nõustu majandusteooria õppejõu Ruta Arumäega, kelle meelest on praegu hea aeg aktsiise tõsta.
![Kaspar Oja](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=e0ad2377-980a-5ede-9a5a-481119fa3bda&width=3840&q=70)
- Kaspar Oja Foto: Andres Haabu
Lugesin Äripäevast, mida
Ruta Arumäe aktsiisitõusust arvab, ja mind jäi häirima väide, et majandustsükli olukorda arvestades on praegu hea aeg aktsiise tõsta. Kuigi järgnev võib tunduda majandusteoreetilise tähenärimisena, ei saa ma saa selle väitega nõustuda.
Valitsus mitte ei tõsta vaid aktsiise, vaid langetab ka tööjõumakse. Sellist kombinatsiooni võib iseenesest vaadelda fiskaalse devalveerimisena, kui tööjõumaksude vähendamisega püütakse riigis tootmist odavamaks muuta ning tarbimismaksude tõusuga omakorda importi kallimaks teha. Tõsi, tarbimismaksude tõstmine muudab teiste tingimuste samaks jäädes ka kodumaise toodangu kallimaks, kuid tööjõumaksude vähendamine muudab odavamaks vaid kodumaise toodangu. Seeläbi peaks kodumaine toodang muutuma välismaisega võrreldes odavamaks.
Fiskaalse devalveerimise üks mõte on suurendada eksporti. Seega on see meede majanduse stimuleerimiseks olukorras, kus konkurentsivõime on kadunud. Praeguse majanduskasvu juures pole stimuleerimine hea mõte. Pealegi on meie jooksevkonto ülejäägis. Kasu oleks sellest meetmest pigem majanduskriisis.
Praeguses turusituatsioonis ilmselt fiskaalne devalveerimine (õnneks) ei tööta, sest tööjõu maksude langetus kandub palkadesse ega saa tootmist odavamaks muuta. Mõnes mõttes on see hea uudis: fiskaalsel devalveerimisel pole praegu stimuleerivat mõju ja ülekuumenemise pärast ei pea nii palju muretsema.
Kõrvalpõikena: midagi sarnast nägime ka aktsiisitõusu puhul; õlle hind tõusis rohkem kui pelgalt aktsiiside tõttu oleks pidanud. Ühe maksu või hinna tõus annab praeguses majandusolukorras, kui palgakasv on kiirenenud ja ettevõtjad kurdavad tööjõupuuduse üle teistele harudele tõuke ka oma hindu tõsta.
Fiskaalses devalveerimises ei saa muidugi süüdistada vaid praegust valitsust – ka eelmine valitsus plaanis langetada tööjõumakse ja tõsta tarbimismakse. Sotsiaalmaksu langetus oleks Eesti töölepingute traditsiooni arvestades toiminud ilmselt fiskaalse devalveerimise mõttes paremini.
Mis aga puudutab otseste maksude vähendamist ja kaudsete tõstmist, siis see on majandusteooriale tuginedes pikas plaanis hea nii või teisiti, mitte hea majandustsükli seisu mõttes. Kas alkoholi aktsiisi peab just nii kõrgele tõstma, on muidugi eraldi küsimus.
Allikas: Kaspar Oja FB postitus
Seotud lood
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele