• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Kaubanduspinna ruutmeetreid Tallinna enam juurde vaja ei ole. Käive ruutmeetri kohta on väike ja T1 asjad paistavad päris hapud, kirjutab Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.
ASi Mainor nõukogu esimees ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits
  • ASi Mainor nõukogu esimees ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits
  • Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Muidugi, ükski uus tulija ei tule turule niisama, ta teeb enne uuringu, millest järeldab, et ruumi on. Tõenäoliselt on igal arendajal ambitsioon pakkuda turule midagi fundamentaalselt uut, kuid tihti kukub välja nii nagu ikka. Plaanid osutuvad lihtsalt ebareaalseks ja kui ruutmeetreid lisades korratakse laias laastus seda, mida praegune kaubandus/meelelahutus juba pakub, siis on sellel pigem negatiivsed tulemused. Ruumi uutele tulijatele on ainult õige ajastuse ja positsioneeringu puhul.
Pepcot pidasin presentatsioonide põhjal pigem rämpspoeks, mis võiks vaevalt ärahellitatud klientides ostusoovi tekitada, kuid kui külastasin nende kauplust Slovakkias, siis leidsin, et ta võib osutuda rahva liikuma panijaks küll tänu agressiivsele hinnapoliitikale, mis kompenseerib ehk vajakajäämised emotsioonis ja kaupluse disainis. Väga hea hind pakub ju samuti positiivset emotsiooni. Vaevalt saab rääkida invasioonist, kuid kui eesmärgiks on olla mõõdukas suuruses esindatud kõigis Eesti enam kui 10 000 elanikuga linnades, siis võib nende 20–30 poe ambitsioon viie aastaga teoks saada küll.
Kõigile ruumi ei jätku
Kannatada võib ka klient
Muidugi võib juhtuda ka nii, et selle võitluse esimene kannataja on tarbija. Tööjõupuudus on terav, teenindajaid ei jätku. Kaupmehed ei taha investeerida töötajate koolitusse, eriti olukorras, kus töötajate liikumine võib olla väga kerge tulema. Võib tekkida olukord, et väikekaupmehed ei suuda nigela müügi tõttu hoida kauplustes piisavalt kaubavaru jne. Ja mis siis juhtub – kauplusesse sisenenud klient ei pruugi sealt õnnelikuna välja tulla, sest kas ei olnud talle sobivat rõivanumbrit, ei olnud kohal piisaval arvul klienditeenindajaid või ei olnud nende kompetents ootuspärane jne.
Tallinn on endiselt Euroopa tipu ligidal kaubanduskeskuste ruutmeetrite arvult inimese kohta. Kui lisada siia tänavakaubandus, mis Tallinnas peaaegu üldse rolli ei mängi, polegi asi ehk kurb. Ent kui võtame arvesse eestlaste ostujõu väiksuse, siis tuleb tunnistada, et Tallinnas on kaubanduspinda liiga palju. Käive ruutmeetri kohta on liiga väike, ja sealt algavadki fundamentaalsed probleemid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele