6. september 2013 • 2 min
Jaga lugu:

Ebaselge skeem sunnib Väinamerre riigi laevu

Majandusministri plaan Väinamere laevaliikluse korraldamiseks on lihtne: tulevikus on laevad riigi omad, konkurss korraldatakse operaatori leidmiseks. Üks selgemaid põhjusi selleks on tema sõnul kokkuhoid, sest tõenäoliselt suudaks riik laevade ostu finantseerida odavama laenuga, kui eraettevõtja, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Hannes Sarv.

See põhjendus pole laest võetud, sest samal ajal räägib liine opereeriva Väinamere Liinide juht, et nende suur mure ongi kulud, mille tõid kaasa alles liinile toodud uued laevad. 

Uute laevade kapitalikuludes pole aga tegelikult probleem, sest laevalaen ise on ettevõtjale soodsalt kätte tulnud. Probleemiks on laevaehituse finantseerimine läbi mitme firma selliselt, et rahasummal, mis kulub riigiga lepingut täitval operaatoril laevade rentimisele, puudub selge seos summaga, millega laevad soetati. Skeem võimaldab laevad ostnud investorile igal aastal suurt vaheltkasu.

2012. aasta alguses samast teemast kirjutades proovisime aru saada, kes on Väinamere uute parvlaevade omanikud ehk kes ja kui palju nendesse investeerimise pealt teenivad. Väinamere Liinide omanik Vjatšeslav Leedo rääkis keerukast finantseerimisskeemist ja Saksamaa fondidest, kus taga mitu investorit. Ettevõtete aruandeid siis selguse loomiseks kasutada ei saanud. Selgus on aga lihtne: fond välisfirmade taga on investor Olav Miil ja see fond kasvas mühinal juba 2011. aastal.

Ebaselgus investeeringu ümber ei ole ehk väga hull, ehkki võiks eeldada, et riigi lepingupartner hägusaid skeeme ei korralda. Olulisema kaalu saab skeem siis, kui operaator hädaldab, et riik peaks laevade kallimate soetamiskuludega arvestama ning rohkem reise tellima (ehk rohkem toetust maksma), muidu ei vea firma välja. Riik on sattunud sundseisu: ühelt poolt ei saa ta ette kirjutada, millist (odavamat) finantsskeemi ettevõtja vara soetades peab kasutama, kuid teisalt ei saa riik olemasoleva skeemi tõttu tekkinud kulusid arvesse võtta maksumaksja raha suunamisel. 

Veel suurem küsimus riigi seisukohalt on kindlus, kas laevaühendus saartega tõrgeteta toimib. Ei saa lubada, et ühel kenal päeval ütleb operaator kasvanud kuludele ja maksejõuetusele viidates, et ei saa enam liine teenindada, riik otsigu lahendus. See ongi probleemi tõsisem sisu olukorras, mis nüüd hakkab meenutama väljapressimist.

Riik peabki ebakindluse liinidel ära lõpetama. Usun, et turumajandus sellest ei kannata, kui riik laevu omab. Kannatab ehk kellegi Saksamaa fond, mis laevade ostu rahastamisel vahelt lõigatakse, kuid sedagi suure tõenäosusega minimaalselt: oleks üllatav, kui samu laevu riigile pakkuma ei hakata.

Autor: Peep Talimaa, Hannes Sarv

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt