Lõpp moonutavale maksustamisele

Poliitikud ei soovi maksustada tööandja auto isiklikku kasutamist võrdselt rahas makstava palgaga. Pole just palju maksureegleid, kus vahe rahalise ja mitterahalise palga vahel oleks nii drastiline. Kehtiv seadus võimaldab uskumatuna tunduvat maksusäästu iga auto kohta, tõdeb Norra kõrgema kommertskooli doktorant Dmitri Jegorov.

Kui motiveerida töötajat ametiautoga, mida tohib kasutada isiklikel eesmärkidel, siis kohustuslasest tööandja ostab selle ilma käibemaksuta (KM). Maksuvabalt saab ka kütuse, autopesud, hooldused jm. Vastutasuks on erisoodustusega seotud maksud, sh 43 eurot KM kuus, seda sõltumata automargist ja kütuse tarbimisest. Rahandusministeeriumi teatel on uue auto keskmine hind 20 500 eurot (KMga). Kui me analüüsime, kui suur peaks olema lisapalk, et töötaja saaks sellist autot nt 7-aastase liisinguga osta (0-sissemakse ja 0-jääkväärtusega), siis saab selgeks, et tööandja kaudu ostes säästetaks selle ajaga umbes 19 000 eurot (kui 7 aasta läbisõit on 150 000 km ning tööandja katab ka kõiki kütuse- ja hoolduskulud). Seega on sääst maksmata maksude arvelt peaaegu võrdne auto hinnaga.

Eelpool kirjeldatu on igati seaduslik. Kui aga õnnestub lisaks pikka aega luuletada maksuametit rahuldaval viisil, et kogu läbisõit on seotud ettevõtlusega, saab säästa veel ligi 18 000 eurot erisoodustuse maksudelt ehk kokku 37 000 eurot. Pole paha, nagu öeldakse...

Mujal Euroopas on tööandja sõiduauto maksustamine reeglina rangem. Ühest ELi tellitud uuringust selgus, et nt Hollandis ja Belgias moodustas firmaautode kasutamine ettevõtluses kõigest 22-33%. Ju ongi nii madalast osakaalust ajendatud mitme ELi riigi soov piirata KM mahaarvamist. Rahandusministeerium kinnitusel teeb seda tervelt 21 riiki. Samast uuringust leiame, et vähemalt 13 riiki ei lubanud 2008. aastal üldse sõiduautode KM mahaarvamist, kusjuures kolm neist maksustasid ka omatarvet, mis viitab lausa topeltmaksustamisele. Eesti on aga teises äärmuses – mida kallim on auto, seda rohkem annab maksude arvelt säästa. 

Norra kõrgema kommertskooli doktorandi Dmitri Jegorovi arvates on seadusemuudatuste analüüsiks võetud paus sobiv arutamaks, et praegune moonutav maksustamine meile ikkagi ei sobi. Millised oleksid aga alternatiivid, loe tänase Äripäeva paberlehest.

Autor: Peep Talimaa, Dmitri Jegorov