Hea kutseõpe eeldab ettevõtjate panust

Ilmselgelt ei taga ka kõige edukam ametikool üksinda sellist kutseõpet, mis ettevõtjate soove täielikult rahuldaks. Tugevalt peavad kogu õppeprotsessi olema kaasatud ka vastava sektori ettevõtjad ise, kelle jaoks tulevasi töötajaid välja õpetatakse.

Kõigepealt võib muidugi arutleda, mis on üldse hea kutsehariduse mõõdupuu. Tööandjate jaoks on vastus selge - hea kutseharidus on selline, mis annab tööandjale võimaluse lõpetanu kohe tööle võtta. Sisseastuja jaoks tähendab hea kutseharidus aga võimalust kooli läbimise järel erialast tööd leida.

Loomulikult ei saa kutseharidussüsteemilt nõuda tippspetsialistide lisandumist. Selleks on vaja pikemat töökogemust ja täiendkoolitust. Aga kutseõppeasutus peab tagama, et kooli lõpetav inimene tunneb konkreetset tegevusvaldkonda, selle tähendust Eestis ja Euroopas, valdkonna toimemehhanisme, regulatiivset raamistikku ning konkreetseid praktilisi töövõtteid. Õppetase peab olema selline, et tööandja, kes võtab kutsekooli lõpetanu enda juurde tööle, saab kindel olla, et ei pea kulutama minutitki aega ega sentigi raha kõige eelöeldu selgitamiseks. Ettevõtte või asutuse mureks jääb vaid üldisel taustal konkreetse organisatsiooni spetsiifilisi iseärasusi selgitada.

Ettevõtete juhtide ja erialaorganisatsioonide esinemistes lööb tihti välja nurin, et riik ei õpeta välja nende erialale vajalikke spetsialiste ning nad ei leia endale kvalifitseeritud töötajaid. Ilmselt ei ole riigi süüdistamine siinkohal alati põhjendatud. Võib-olla tuleks hoopis iseendale otsa vaadata ja küsida, kas oleme ettevõtjatena või terve ettevõtlussektorina selleks piisavalt panustanud, et kutsehariduse tase vastaks ettevõtete ja tööturu vajadustele.

Näitena avaliku ja erasektori koostööst kutsehariduses võib tuua kas või kindlustuse spetsialisti õppekava, mille Tallinna majanduskool käivitas koostöös kindlustusseltside liiduga eelmisel aastal. Majanduskooli pärusmaaks selle õppeprogrammi juures on kogu korralduslik, administratiivne pool. Kindlustussektori kanda on aga täielikult õppekava sisuline pool. Meie peame tagama, et lõpetanu teab, mis on kindlustus, omab ülevaadet kõikidest kindlustusteenustest, protsessidest ja tegevustest ning oskab kõike seda ka mis tahes kindlustusvaldkonna ettevõttes nõutaval tasemel kasutada. Kogu õppeprogrammi lahutamatu koostisosa algusest lõpuni on loomulikult ka praktika.

Senise kogemuse järgi hinnates on äärmiselt oluline, et kutseharidussüsteemi kaasatakse päevast päeva vastava tööga kokku puutuvad praktikud. Tänu erinevate tööandjate vastutulekule on see antud õppekava raames õnnestunud. Nii esimese kui teise õppeaasta kõik lektorid on konkreetses õpetatavas valdkonnas pikaajalise kogemusega tippspetsialistid.

Riik üksi ei saa kutsehariduses midagi ära teha. Kogu sektor peab seljad kokku panema ning ühiselt läbi tugeva esindusorganisatsiooni leidma hea partneri – kutseõppeasutuse, kes on võimeline ja valmis ka omalt poolt kõvasti panustama. Vähe sellest, lisaks peavad ettevõtted motiveerima oma tipptegijaid, et nad oleksid valmis minema kooli oma igapäevatööst rääkima. Ning kui õppeprogramm on edukalt käivitatud, tuleb tööandjail võtta ka praktikantide kaasamisega seotud kulu enda kanda. Kui see kõik on aga tehtud, pole kahtlustki, et tuleb ka edu ning päeva lõpuks tasub investeering end ära kogu sektori jaoks.

Ametihariduse andmist aitaks veelgi parandada töölesaamise koondstatistika avalikustamine iga kutseõppeasutuse kohta. Igal aastal tekitab palju poleemikat gümnaasiumide lõpuhinnete põhjal koostatud koolide edetabel. Kui riik hakkaks aga igal aastal avaldama kutseharidusasutuste statistikat lähtuvalt lõpetajate erialasele tööle saamise määrast, siis sellisel teabel oleks palju praktilisem ja sisukam väärtus. See annaks ühest küljest õppurile võimaluse hinnata konkreetse õppeasutuse kvaliteeti või ka eriala perspektiivikust.

Teisalt aga on see signaaliks vastava ettevõtlussektori ja õppeasutuse omavahelisest koostöövõimekusest ning ettevõtjate soovist oma valdkonna järelkasvu sisuliselt panustada. Kui selline statistika kindla standardi järgi regulaarselt avaldatakse, kaovad varem või hiljem ka jutud kehvast kutseharidusest.