Investorid peavad hakkama arvestama Trumpi võiduga

Donald Trumpist saab juulis vabariiklaste ametlik presidendikandidaat ning praeguse seisuga saab demokraatide poolel sama au osaliseks Hillary Clinton.

Eelmise aasta suvel oli raske uneski näha, et bravuursest ärimehest Donald Trumpist, kes ütleb välja paljuski kõike, mida sülg suhu toob, võiks saada presidendikandidaat. Nüüd on see põhimõtteliselt käes. Peab ainult ootama, et vabariiklased kinnitavad selle juulis toimuval üldkogul.

Spekuleeritakse, et suur hulk inimesi Ühendriikides on Trumpi n-ö kapitoetajad, kes avalikult ei julge oma toetust ärimehele väljendada, kuid tegelikkuses on valmis novembris temale oma hääle andma. Ühtlasi hakkab üha suurem hulk varem Trumpi vastu olnud vabariiklasi muutma oma meelt, sest Hillary Clintonit või demokraati ei soovita taas presidendina näha.

Need trendid on esile tõusnud eri küsitlustes. Alates maikuu keskpaigast on viis üleriiklikku küsitlust näidanud, et Hillary Clinton ja Donald Trump on viigis. Kolmes neist edestas Trump Clintonit, kuid erinevus jäi statistilise vea piiridesse.

Kui Trump võidab Main Streetilt poolehoidjaid, paistab Wall Street endiselt Trumpi naljaks pidavat.

“Trump saavutab uusi kõrgusi, suured institutsionaalsed investorid on temasse alainvesteerinud ning lühikeseks müüjatel on raskusi aktsia laenamisega,” kirjeldas Trumpi kui tulikuuma aktsiat juba mullu augustis Strategas Research Partnersi turustrateeg Jason Trennert. “Põhimõtteliselt kõik “eksperdid” ütlevad, et “turg” eksib”.

Mis on Trumpi poliitika?

Tuntud investor ja DoubleLine Capitali tegevjuht Jeffrey Gundlach prognoosis juba jaanuaris Trumpi üldvõitu ja lisas, et Wall Street on täiesti sünkroonist väljast ülejäänud riigiga.

Seda hinnangut kinnitab ka Strategase korraldatud küsitlus. Firma küsitles 650 institutsionaalset investorit märtsi keskel ja aprilli lõpus. Esimeses küsitluses 66% ütles, et Hillary Clinton võidab, ja teises küsitluses tõusis see juba 69% peale. Sama ajaga kukkus Trumpi võitu ennustavate investorite hulk 27% pealt 22% peale.

Häda on aga selles, et isegi kui turud suhtuks tõsisemalt Trumpi kandidatuuri ja võiduvõimalustesse, siis me ei tea, mida investorid täpselt peaksid ette võtma. Clinton on sidunud end tugevalt Obama ametiaja ja tema pärandi edasiviimisega, mistõttu oleks tema presidentuur paljuski status quo või vähemalt sarnase arengu jätkumine.

Trumpi puhul on tuleviku ennustamine keerulisem. Ta on jäänud üldsõnaliseks ja pealiskaudseks väga paljudel teemadel, kuid tema maksuplaan on ainus konkreetne asi, mille ta on välja pakkunud.

Trump tahab märkimisväärselt alandada inimeste ja ettevõtete maksukoormust ning suurendada kulutusi sõjaväele ja taristule. Ühendriikide Tax Foundationi andmeil tooks ainuüksi Trumpi maksuplaan tema kahe ametiaja jooksul kaasa 10 triljoni dollarilise eelarvedefitsiidi. Ettevõtetele oleks see suurepärane poliitika, sest nende kasumid tõuseks ja ekspertide sõnul oleks see pikas plaanis aktsiatele positiivne.

Võlg kasvaks

Teiselt poolt oleme näinud, kui sandistav on olnud eelmiste USA võlalagede tõstmise mõju aktsiaturgudele. 2011. aasta suvel kukkusid selle tagajärel turud üle maailma ning Standard & Poor’s alandas USA krediidireitingut esimest korda riigi ajaloos.

Tuntud miljardär Mark Cuban lausus intervjuus CNNile, et Trumpi presidentuur oleks katastroof aktsiaturgudele. “Võin väita 100% kindlusega, et me võime näha hiigelsuurt korrektsiooni aktsiates,” prognoosis Cuban Trumpi võidu mõju. Enda sõnul hääletab ta “arvatavasti” Hillary Clintoni poolt.

Tõenäoliselt hakkab USA valitsus laenama rohkem raha emma-kumma presidentuuri puhul. See tähendaks, et USA valitsusvõlakirjade tootlused peaksid hakkama tõusma, kuid need on endiselt ajalooliselt ülimadalatel tasemetel. See näitab tõenäoliselt, et investorid pole hakanud veel valimisi silmas pidades kauplema.

Presidendivalimised toimuvad novembris ja veidi rohkem kui viie kuuga võib veel palju juhtuda. Esmalt tuleb ära oodata Brexiti hääletus ning praeguses seisus paistab kindel olevat, et Föderaalreserv tõstab baasintressimäärasid enne valimisi vähemalt korra.

Kindel on aga see, et Trump ei ole enam mingisugune naljakandidaat ning üha rohkem inimesi on valmis tema poolt hääletama. Hillary Clintoni presidentuur ei ole üldse sedavõrd kindel, nagu see mõni kuu tagasi veel tundus.

Trumpi konservatiivne aktsiaportfell

Donald Trump pole oma rahaasjades väga avatud ja tema investeerimisportfelli sisu oli kaua saladus.

Presidendikampaania käigus on aga osa andmeid avalikkuse ette jõudnud. Nüüd on teada, millistesse firmadesse ta on investeerinud, kuid mitte see, kui palju täpselt.

Trumpi portfelli väärtus jäi eelmise aasta suvel hinnanguliselt 33,4 miljoni kuni 87,9 miljoni dollari vahele. Tema investeeringud on igati eeskujulikult hajutatud: portfellis on tehnoloogia-, meditsiini- ja energiafirmasid, rahandust ja kaitsetööstust. Paljud firmad maksavad dividende. Võib öelda, et Trumpi portfell on pigem konservatiivne ja sihib stabiilset kasvu.