Ehitusturu madalseis pärsib Merkot

„Meie müügitulu kasvu pärsib ehitustööde planeeritust aeglasem käivitumine, mis on tingitud tellijapoolsetest muudatustest kas projektilahendustes või objekti valmimisgraafikus,“ ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink käibelangust kommenteerides.

Kontserni käive oli teises kvartalis 58,7 miljonit eurot, mis on 16,8 protsendi ehk 11,9 miljoni euro võrra mullusest kehvem näitaja. „Müügitulu küll langes oluliselt ning jäi meie ootustele alla, kuid tundub, et tegemist on mitmes osas kas viivitusega või ajastuse küsimustega erinevates projektides – seda nii ehituse kui ka kinnisvara arenduse seisukohast,“ märkis ka LHV vanemanalüütik Joonas Joost. „Merko tööde portfell on jätkuvalt kõrge ning selle suur kasv ligi 280 miljonile eurole oli positiivne üllatus,“ lisas ta.

Vähe riiklikke tellimusi

Trinki sõnul jäi uute lepingute osakaal müügitulus oodatust väiksemaks, sest tulenevalt Baltikumi ehitusturu madalseisust on väiksem ka uute riigi poolt tellitavate hoonete ja infrastruktuuri rajatiste arv. „Selline olukord on kestnud juba paar aastat,“ nentis Merko juhatuse esimees. „Sellegipoolest jätkame aktiivselt ehitushangetel pakkumiste tegemist, sealhulgas osaleme teedeehituse ja muude infrastruktuuri projektide hangetel Eestis,“ kinnitas Trink.

Käive on vähenenud ka Lätis ja Leedus, kuid Trinki sõnul oli seda oodata. „Eeskätt Lätis valmis eelmisel aastal mitu suurt objekti ning seetõttu on tööde mahud tänavu sellega võrreldes väiksemad,“ selgitas ta.

Riiklikest tellimustest on Merko Ehitusel hetkel töös Eestis Juuliku liiklussõlm ning Viru jalaväepataljoni tehnikapark, samuti Lennujaama trammiliin. „Lisaks on mitmeid arendusi ka kesklinnas,“ teadis ettevõttesse oma raha paigutanud väikeinvestor Stefan Andersson.

Lätis olid teises kvartalis suuremateks töös olevateks objektideks Riia lähedal Pinkis asuva lasteaia ja koolimaja kompleks ning Riia lennujaama reisijate terminali teine etapp.

Elamuehitus päästerõngaks

Ehitusturu madalseisu ning käibe languse tingimustes suutis Merko eelmises kvartalis oma puhaskasumit 1,7 miljoni euroni kasvatada, tegemist on 6,4 protsendi ehk 100 000 euro võrra mullusest parema näitajaga. „On vaieldamatult positiivne, et emaettevõtte aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa kasvas, aga siiski jäi see 18 protsendi võrra madalamaks kui me eeldasime,“ ütles Joost.

Kontserni juhatuse esimehe sõnul tuleneb kasumikasv sellest, et praegu toetab ehitusturgu suures ulatuses elamuehitus. „Korterituru areng Balti riikide pealinnades oli teises kvartalis ootuspärane,“ rääkis Trink. „Pakkumisi on lisandunud ning hinnatase stabiliseerunud, korterite müük edeneb plaanitult ning jätkame ka oma investeerimisplaani täitmist“ rõõmustas ta.

Kuigi Merko pettis LHV ootusi, arvab Trink, et tulemustega võib rahule jääda. „Praeguses turusituatsioonis on teises kvartalis sõlmitud uute lepingute maht ning ehituslepingute portfelli jääk meil täna suhteliselt tugev,“ toonitas ta. Möödunud kvartali tulemustega jäi rahule ka Andersson. „Kõik oli ootuspärane ja kasum normaalne,“ sõnas investor.

Merko on käimasoleval aastal alustanud rohkem kui 280 uue korteri ehitust, mille hulka kuulub ka 100 Tallinnasse Paepargi piirkonda kuuluvat korterit ning 66 korterit Noblessneri Kodusadama arendusprojektis. „Lisaks ehitame 137 korterit Riia Skanstes Parks arendusprojekti raames,“ märkis Trink. Teises kvartalis suutis Merko müüa 58 korterit kogumaksumusega 6 miljonit eurot.

Pilk Norra turule                          

Märtsi alguses sõlmis Merko Ehituse tütarettevõte Merko Investments AS lepingud Norra ettevõtetega SDV Holding AS ja Aucon AS 56protsendilise osaluse omandamiseks Norra ehitusettevõttes Peritus Entreprenør AS. Tehinguga lootis Merko suurendada oma kasvuvõimalusi ning kompenseerida riiklike tellimuste vähenemisest saadav kahju.

Eelmise kvartali vahearuandest selgub, et Merko on Norras seni saavutatuga rahul. „Esimeses kvartalis omandatud Norra ettevõtte integratsioon on läinud plaanipäraselt,“ kinnitas Trink.

Stefan Anderssoni arvates võiks aga möödunud kvartali vahearuanne Norras tehtava kohta rohkem informatsiooni sisaldada ning plaanipärase integratsiooni lahti seletada. „Ma pole küll jõudnud detailselt süveneda, kuid praegu tundub, et Norras toimuva kohta antakse liiga vähe infot,“ jätkus investoril kriitikat. „Ootan huviga, mis seal juhtuma hakkab, sest hetkel on Oslos suur kinnisvarabuum ning tahan näha, kuidas Merko sellega hakkama saab,“ rääkis Andersson.

Tulevik toob paremad numbrid

Sarnaselt Andres Trinkile on ka Joonas Joosti hinnangul Merko tegevus elamuehituse valdkonnas lootustandev. „Müüdud, aga lõpetamata korterite saldo on väga kõrge ning kuna kolm suhteliselt suurt arendusprojekti valmivad käesoleva aasta lõpuks, siis see viitab suurele käibele aasta viimases kvartalis,“ arvas ekspert.

Hoolimata müügitulu oodatavast kasvust mõjutab seda Joosti hinnangul negatiivselt ehitusmahtude vähenemine Läti ja Leedu turgudel ka aasta teises pooles. „Läti ja Leedu ehitustegevuse käive langeb oluliselt, sest veel 2015 aasta kolmandas kvartalis teostati selles valdkonnas oluliselt rohkem töid kui on ette näha sel aastal,“ selgitas vanemanalüütik.

Lisaks oodanuks Joost Merkolt eelmises kvartalis mõnevõrra väiksemaid kulusid. „Olukorras, kus võiks eeldada pigem keerulise majandusolukorra jätkumist, oleksime oodanud mõnevõrra madalamaid turustus- ja üldhariduskulusid,“ märkis ta. „Samas ega otseselt midagi ette heita ka ei saa, kuna need kulud on viimased 2-3 kvartalit samal tasemel püsinud,“ lisas Joost.

Välisturgudelt järgmises ja ülejärgmises kvartalis saadav käibelangus ning oodatust kõrgemad kulud üldist pilti aga negatiivseks ei muuda. Joosti arvates mõjutavad ettevõtte teise poolaasta käekäiku peamiselt juba mainitud, portfellis olevad suuremahulised projektid Eestis ning suur müüdud, kuid veel üle andmata korterite arv. „Mõlemal teguril on väga tuntav positiivne mõju käibele,“ viitas ta sellele, et hoolimata välisturgudelt saadava tulu kokkukuivamisest võib kontserni müügitulu siiski kasvada.

Samuti usub Joost, et Merko 2016. aasta viimase kuue kuu puhaskasum jääb samasse suurusjärku eelmise aasta sama ajaga. 2015. aasta kolmandas kvartalis teenis kontsern kasumit 3,1 miljonit eurot ning aasta neljandas veerandis oli selle suuruseks 4,4 miljonit eurot.

Ettevõtte aktsia reageeris täna avaldatud eelmise kvartali majandustulemustele 1,36protsendilise langusega ning Tallinna börsi sulgudes tuli selle eest välja käia täpselt 8 eurot.