Kuidas kulutada raha targalt?

Majanduseksperdid, kes on keskendunud inimeste kulutamisharjumuste analüüsile, annavad väljaande Forbes vahendusel häid nippe, kuidas raha mõistlikumalt kulutada.

Nad soovitavad kulutamisharjumused kriitiliselt üle vaadata ning võrdlevad neid mõnes mõttes kas dieedi pidamise või trenni tegemisega. Ehk siis: järjepidevus toob edu ning tulemused ei jää märkamata.

Julge oodata. Esimesena toovad eksperdid välja julguse oodata. Näiteks näed sa poes mõnda ilusat eset ning tahad selle kohe ära osta. Eksperdid soovitavad see asi aga ostmata jätta ning mõne päeva oodata. Kui sa ka siis leiad, et see asi on sinu jaoks vajalik, osta ta ära. Mõistagi juhul, kui su rahakott seda kannatab.

Jäta telefon kõrvale. UCLA Anderson School of Managementi professor Shlomo Benartzi on öelnud, et uuringute põhjal on inimesed mobiilis oste sooritades palju hooletumad ning kipuvad laristama. Seega jäta telefon ostude sooritamise ajal taskusse.

Vaata, palju sul raha on. Enne, kui sa poodi astud, käi pangaautomaadi juurest alati läbi ning vaata, palju sul raha arvel on. Uuringute põhjal kulutavad inimesed nii poes 15% vähem raha, kui neil on enne kauplusesse minekut täpne ülevaade, palju neil raha on.

Maksa sularahas. Sularahas maksmine võimaldab meil saada parema ülevaate sellest, kui palju meil raha on ning kui palju me tegelikult poes välja peame käima. Toronto Ülikooli turundusprofessor Avni Shah on öelnud, et kui me maksame sularahas, on meil psühholoogiliselt palju raskem kalleid asju soetada. Seega tasub alati rahakotis hoida sularaha ning ostude eest tasumisel ei tasuks rahakotist välja tõmmata pangakaarti. Selle asemel tea juba poodi minnes, et sa maksad sularahas ning nii võid sa nii mõnegi mõttetu kulutuse tegemata jätta.

Ära kurna ennast liialt. Mõnevõrra vastuolulisena võib näida, et säästmise ning mõistliku kulutamise strateegia juurde kuulub ka endale aeg-ajalt millegi lubamine. Duke’i Ülikooli psühholoogiaprofessor Dan Ariely ütleb Forbesi vahendusel, et inimesed kipuvad endast mõtlema kahte moodi: näiteks kas nad teevad trenni või ei, kas nad säästavad raha või ei, kas nad investeerivad või ei. Tegelikult ei peaks inimesed ennast nii palju piirama, trenni võib teha mõistlikult, ka säästma peab, ent rihma ei peaks väga pingule tõmbama.

“Kui inimene oma eesmärgi saavutamise puhul libastub, kiputakse kohe alla andma. Näiteks mõeldakse, et “Ah, ma pole dieedipidaja” või “Ah, ma ei suudagi raha koguda”. Nii-öelda patupäev tulebki tegelikult sellest, et me oleme enda suhtes liiga karmid,” ütles Ariely. Ta soovitab endale näiteks sooduspakkumiste ajal midagi lubada, sest aeg-ajalt eesmärgist kõrvale kaldumine on inimesele omane ning selle eest ei tasuks ennast vihata. Veelgi enam, endale aeg-ajalt millegi lubamine võib kogumise või investeerimise hoopis lihtsamaks ja meeldivamaks tegevuseks muuta, kuna inimene ei tunne, et ta on oma eesmärgist väga piiratud.