Kuidas sünnib aktsiaindeks?

15. november 2017, 06:00
Maailma enimjälgitud indeksite hulka kuuluvad näiteks USA suurettevõtete aktsiahindade liikumist järgiv S&P 500 indeks ja Dow Jones Industrial Average nimeline turuindeks.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171115/BORS/171119895/AR/0/AR-171119895.jpg

Börsil kaubeldava fondi ehk ETFi tootlusest valdava osa määrab ära üks tegur - selle alusvara ehk alusindeks. Asja ajab aga segaseks see, et ühest indeksist on sageli saadaval erinevalt kokku pandud versioone.

Seepärast tasub ETFi valides pöörata tähelepanu lisaks alusindeksile ka indeksi osakaalude määramise meetodile. Kinnisvarasse investeerimise puhul tsiteeritakse sageli niinimetatud kuldreeglit, mille kohaselt on kinnisvarasse raha paigutamisel kriitilise tähtsusega kolm tegurit: asukoht, asukoht ja asukoht.

Börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETFidesse investeerides kehtib sarnane põhitõde. Teisisõnu saame öelda, et kolm kõige olulisemat faktorit ETFidesse investeerimisel on indeks, indeks ja veel kord indeks. Põhjus on lihtne. Valdava enamuse ETFi tootlusest määrabki just see üks tegur – ETFi alusvara ehk teisisõnu alusindeks, mille hinnaliikumist ETF on loodud püüdma. Seega peaks omale sobiva ETFi valikul minema suur osa analüüsiressursist esmajärjes just alusindeksi uurimisse.

Uusi ETFe lisandub turule iga nädal. See tähendab, et kogu börsil kaubeldavate fondide maailm muutub üha kirjumaks ja võimalusterohkemaks ning esmapilgul pealtnäha sarnast alusindeksit järgivad ETFid võivad olla kokku pandud hoopis eri viisil.

Peamised indeksi koostamise meetodid

Aktsiaindeksite kokkupanemise viise on mitmeid. Levinumad on indeksi komponentide kaalumine turukapitalisatsiooni (market-cap weighted), vabalt kaubeldava turukapitalisatsiooni (float-adjusted market-cap weighted) ja turuhinna (price weighted) põhjal. Neile lisandub veel kaks üha rohkem populaarsust koguvat indeksi koostamise metoodikat – võrdsete osakaalude meetod (equally weighted) ja fundamentaalnäitajate alusel osakaalude määramise meetod (fundamentally weighted).

Võrdsete osakaaludega meetodi puhul on asi lihtne – kõigi komponentide osakaal indeksis on koostamise hetkel alati võrdne.

Fundamentaalnäitajate alusel koostatud indeksite maailm on oluliselt mitmepalgelisem. Siin määratakse tavaliselt üks või mitu huvipakkuvat fundamentaal- või finantsnäitajat ja reastatakse ettevõtted vastavalt neile näitajatele, ning sellest omakorda tuletatakse iga ettevõtte osakaal alusindeksis. Kasutust leidvate fundamentaalnäitajate valik on üsna lai. Levinumateks näitajateks, mida osakaalude määramisel kasutatakse, on dividendimäär, kasumlikkus, käive, vaba rahavoog, võlakoormuse tase ja ka volatiilsus.

Tuntumad indeksid

Kõige sagedamini leiab kasutust indeksi komponentide kaalumine vabalt kaubeldava turukapitalisatsiooni alusel (float-adjusted market-cap weighted). Siin on tõenäoliselt üheks tuntumaks näiteks USA suurettevõtete aktsiahindade liikumist järgiv S&P 500 indeks.

Lihtsalt turukapitalisatsiooni kui ka vabalt kaubeldava turukapitalisatsiooni alusel koostatud indeksites saavad kõige suurema osakaalu nii-öelda kõige suuremad ettevõtted ehk need, mille aktsiate turuhinna ja aktsiate arvu korrutis on kõige suurem. Sisuliselt astub selline turuindeks alati sammu aktsia hindade tõusuga. Mida kõrgemaks tõuseb mõne indeksis oleva ettevõtte aktsia hind, seda suurem on ettevõtte osakaal indeksis.

Minevikus on populaarne olnud aga hoopis üks teine indeksi koostamise meetod. Nimelt osakaalude määramine aktsia hinna alusel. Seda kasutab näiteks Dow Jones Industrial Average (DJIA). Selles indeksis on suurima osakaaluga ettevõtted, mille aktsia hind dollarites mõõdetuna on kõige kõrgem.

Praegu on DJIA indeksisse kuulujatest kõige kõrgem aktsia hind Boeing Company’l, järgnevad Goldman Sachs ja 3M Co. Sellest lähtuvalt on indeksi kõige suurema osakaaluga positsioonid just Boeing’u (7,7%), Goldman Sachs’i (7,1%) ja 3M Co (6,7%) aktsiates.

Võrdluseks: S&P 500 indeksis saavad suurima osakaalu kõige suurema turukapitalisatsiooniga ettevõtted, mille esikolmik on Apple (4,1% indeksist), Microsoft (2,9%) ja Amazon (2%).

Hinnaga kaalutud indeksist on kõige lihtsam mõelda kui ühest konkreetsest portfellist, kuhu on ostetud igast ettevõttest vaid üks aktsia. Sellisel juhul sõltubki iga ettevõtte osakaal portfellis (indeksis) ettevõtte aktsia hinnast. Turuhinnaga kaalutud indeksitel on omajagu puudusi ning kaasajal, mil aktsiate jagunemine (split) on suhteliselt levinud praktika, toob see kaasa ebavajalikke moonutusi. Seepärast on see osakaalude määramise meetod pigem ajalukku jäämas.

Üheks ehk kõige levinumaks fundamentaalnäitajate aluse kaalumise viisiks on dividendiaktsiatele keskendunud ETFide puhul osakaalu leidmine vastavalt dividendimäärale. Tavaliselt antakse sellistes indeksites ja ETFides kõrgema dividendimääraga aktsiatele kõrgem osakaal. Selle eesmärk on lihtne – tõsta indeksi ja ETFi kaalutud keskmist dividendimäära. Üheks sellist kaalumise meetodit kasutavaks indeksiperekonnaks on S&P dividendiaristokraatide indeksid ja ETFid.

Üks indeks, mitu versiooni

Sageli on ühest ja samast indeksist kokku pandud eri viisil saadud versioone. Nii näiteks on kolm versiooni Wilshire 5000 Total Market indeksist, kus esimesel puhul on võrdse osakaaluga kaasatud kõik USA aktsiad, teine, kus on kaalutud turukapitalisatsiooni põhjal, ja kolmas, mille aluseks on vabalt kaubeldav turukapitalisatsioon.

Seega, üks ja sama hulk aktsiaid, kuid mõnel puhul on väikeettevõtete osakaal indeksis märksa suurem (võrdsete osakaaludega kaalumise puhul) kui teisel puhul. Seda, mis tüüpi indeksit mõni ETF järgib, tasub kindlasti silmas pidada, sest sellest sõltub näiteks väikeettevõtete koguosakaal alusindeksis ja ka ETFis.

Ka S&P 500 turuindeksist on saadaval mitu versiooni. Nagu mainitud, siis S&P 500 puhul on standardiks kujunenud vabalt kaubeldava turukapitalisatsiooni alusel koostatud indeks. Samas on saadaval ka näiteks võrdse osakaalu alusel kokku pandud S&P 500 indeks ja vastavad ETFid.

Seega tasub börsil kaubeldava fondi valimisel pöörata tähelepanu lisaks alusindeksile ka indeksi osakaalude määramise meetodile. Just sellest sõltub, milliste omadustega ettevõtted on sinu valitud ETFis kõige suurema osatähtsusega.

ETFide revolutsioonist saab pikemalt lugeda siit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. November 2017, 10:26
Otsi:

Ava täpsem otsing