Varjatud risk USA aktsiaturul

Ühendriikide aktsiatesse raha paigutanud investorid peavad juba praegu arvestama mitmete erinevate riskidega – olgu selleks kaubanduspoliitika, Föderaalreservi tegevus, toorainete hinnatõus, inflatsioon, võlakirjade tootlused või USA dollar. Üks suurimaid riskifaktoreid on praegu aga varjus püsinud.

Selleks on korrelatsioonid ehk see, kui palju erinevad väärtpaberid omavahel tandemis liiguvad. Järsk korrelatsioonide kasv võib tekitada kauplemiskeskkonna, kus aktsiaturud liiguvad suures osas samas suunas, vaatamata sellele, millised on nende individuaalsed fundamentaalnäitajad. Viimane kord juhtus see veebruaris – see oli üks faktoritest, mis viis suuremad indeksid korrektsiooni. Dow Jonesi ja S&P 500 indeksid pole korrektsioonist jätkuvalt taastunud, kirjutab MarketWatch.

Tõsi, üleüldiselt on turgudel korrelatsioon alates veebruarist vähenenud, aga aktsiaindeksite suuna on suurelt jaolt määranud just tehnoloogiasektor. See on juba aastaid turgude tõusu vedanud. Sektor võib vabalt tervet turgu ka madalamale vedada.

„Korrelatsioonide suurenemine aktsiaturgudel muudab investorite jaoks olukorra keerulisemaks – neil on raske ainult aktsiatesse raha paigutades oma portfelli korralikult hajutada. See tähendab, et turgude tootluse edestamine üksikaktsiaid valides muutub keerulisemaks,“ kirjutas investeerimisfirma WisdomTree strateeg Gaurav Sinha. „,Me oleme jõudmas uude olukorda, kus kõrgemad korrelatsioonid toidavad kõrgemat volatiilsust. Ma arvan, et kõrgem volatiilsus on tulnud, et jääda.“

Sinha sõnul on Chicago börsi volatiilsusindeksi puhul korrelatsioonide kasv peamine indikaator. See tähendab, et korrelatsioonide suurenemisele järgneb tõenäoliselt ka volatiilsuse kasv.

S&P Dow Jones Indices andmetest selgub, et S&P 500 indeksi päevane korrelatsioon oli aprillis keskmiselt 0,373 – see on küllaltki tavaline näitaja. Korrelatsiooni mõõdetakse vahemikus 0-1. Null tähendab, et korrelatsioon puudub täielikult, 1 näitab aga perfektset korrelatsiooni. Madala korrelatsiooniga perioodid käivad madala volatiilsusega käsikäes, sest tõusjad teevad langejate kaotused üldjuhul tasa. Kui suur osa aktsiatest liiguvad aga samas suunas, siis on ka arusaadav, et kogu indeksi päevane liikumine on suurem.

Detsembris jõudis korrelatsioon 0,099ni, mis on mitme aasta madalaim tase. Veebruaris tõusis korrelatsioon aga 0,595ni. Järgneva kahe kuu jooksul hakkas see uuesti langema. Kõige hiljutisem näitaja on veidi alla 0,2.

Tõsi, üldise turu korrelatsioonid on langenud, aga S&P 500 indeks on tehnoloogiasektoriga jätkuvalt väga suures korrelatsioonis. DataTrek Researchi andmetest selgub, et sektori ja indeksi vaheline korrelatsioon alates veebruarist olnud 0,95 – see tähendab, et mõlemad liiguvad peaaegu perfektselt tandemis. See on turge viimasel ajal aidanud, sest tehnoloogiasektor on tänavu olnud indeksite parim sektor. „Portfelli hajutamist arvesse võttes on see aga lõhkemata mürsk,“ ütles DataTreki kaasasutaja Nicholas Colas.

Selle kuu alguses arvutas DataTrek välja, et S&P 500 indeksi keskmise sektori ja üldise indeksi korrelatsioon oli 0,75. Eelmine aasta oli vastav näitaja 0,55.

Sektorite kõrgem korrelatsioon tuleb ajal, mil üleüldine volatiilsus on olnud turgudel alates veebruari lõpust küllaltki madal. Cboe volatiilsusindeks (VIX) kaupleb praegu 13 juures. Ajalooline keskmine on 19 ja 20 vahel.

„VIX on tagasi 13 peal, aga sellest tekkiv turvatunne on väär. Kõik võib tunduda jälle normaalne, aga see ei ole nii,“ ütles Colas. „Korrelatsioonid on jätkuvalt kõrgel ja see tähendab, et iga väiksem šokk levib üle terve aktsiaturu.“