Lõppenud raskel börsiaastal jäi Eesti 23 pensionifondist plusspoolele viis, neist omakorda neli LHV fondid. Kui aga inflatsioon juurde arvestada, ei jäänud keegi vee peale.

- Swedbanki investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla tuletas meelde, et vilets aasta järgnes 2017. aasta väga heale aastale – kahe aasta peale on Swedbanki pensionifondid plussis.
- Foto: Andres Haabu
Investoritel on seljataga aasta, kus Aasia ja Euroopa börsid siirdusid kui mitte karuturule, siis korrektsiooni vähemalt: pluss-miinus 10 protsenti kaotasid nii Eesti, Euroopa kui ka USA peamised börsiindeksid. Aasias oli lugu veel kehvem. Sellistes tingimustes suutis Eesti 23st II samba pensionifondist plussi jääda 5. Kui sellest lahutada inflatsioon, et saada reaaltootlus – Eesti inflatsioon oli mullu 3,4%ga euroala kiireim – ei jää tootlusest enam midagi järele. Rahaturgudel tegutsejatele oli tegu kümnendi raskeima aastaga, sest languses olid nii peamised aktsiaturud kui ka võlakirjaturud. Kasvanud on aga pensionifondide maht – aastaga 8%, 3,9 miljardi euroni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pensioniseaduste mõju ulatub aastakümnete taha ja siin ei saa nädalatega midagi kokku klopsida, rääkis rahanduskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Taavi Rõivas.
Muusik Tanel Padar tunnistas, et oli üks neist, kes Tallinna Sadama aktsiate märkimisest osa võttis, aga loobus ostust vahetult enne viimast hetke.
Kindlustusseltside soovimatus pakkuda pensionile minejatele paindlikumaid tingimusi näitab vajadust konkurentsi järgi.
Kui Eduka Eesti raames on tavaks kirjutada visionäärlikke artikleid helgest tulevikust, siis täna on mul kolm konkreetset probleemi, mida riik peaks kohe lahendama, kirjutab investor Jaak Roosaare.
Kuidas saavad ettevõtted teha teadlasi kaasates hüppe uuele tasemele, sellest tuleb juttu värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates. Kogemuslugusid jagavad kosmosettevõte ja biopõhiste ehitusmaterjalide valmistaja.