Investor Toomas: investeeriks Euroopasse?
Osalesin möödunud nädalal Danske korraldatud maailma majandusväljavaateid tutvustanud hommikuseminaril.
Danske Banki analüütikute Jakob Ekholdt Christenseni ning Rokas Grajauskase juttu kuulates tekkis tunne, et Euroopasse investeerimine võib olla praegu hea mõte. Seda hoolimata poliitilistest riskidest, mis lähiajal seda turgu mõjutavad. Tundub, et kodumaailmajaos on lähitulevikus rohkem võimalusi kui Trumpi majanduspoliitikast mõjutatud USA börsil.
Trump suunab Euroopasse
Chistensen pidas tõenäoliseks, et Trumpil on küllaltki keeruline rakendada igasuguseid fiskaalpoliitilisi meetmeid, sest ta ei ole võimeline kongressis ja senatis vabariiklaste enamust efektiivselt ära kasutama. Samuti pole midagi uut ja põhjapanevat oodata tõenäoliselt enne 2018. aastat.
Lisaks muretses Christensen Ühendriikidega seotud geopoliitiliste riskide pärast. Näiteks Põhja-Korea järjest edasiareneva tuumavõimekuse pärast. Täpsemalt on USA asepresident Mike Pence öelnud, et kuigi olukorda soovitakse rahumeelsel viisil lahendada, on laual kõik variandid.
Sellegipoolest leidis Christensen, et globaalmajanduslik olukord paistab küllaltki hea ning nii USA kui ka Euroopa majandus on praegu tugevad. „Euroopa on kahe võrdluses helgem pool, seda nii majanduslikult kui ka poliitiliselt,“ märkis ta.
Ka Euroopast leiab riske
Kuigi Christensen peab Euroopat USAst vähemriskantsemaks, on ka siin tema sõnul omad poliitilised ohud. Suurimad neist on sellel aastal seotud Prantsusmaaga. „Prantsusmaa on olnud ajalooliselt ja on ka praegu nagu Euroopa majanduse haige laps,“ ütles ta.
Christenseni sõnul on küll kergendus, et Le Pen ei võitnud riigis toimund presidendivalimisi, kuid tema arvates seisab Macronil ees suur töö. „Kui Prantsusmaa valinuks isolatsionismi liikumise tee, olnuks see suur katsumus,“ märkis ta. „Macron võib aga nii Prantsusmaa kui ka Euroopa jaoks olla mängumuutja.“
Nüüd ongi eksperdi hinnangul oluline, kas Macron suudab oma valimislubadused täita. Olgu selleks lubatud mahukad maksukärped, stiimulpakett, tööturureform või avaliku sektori kärpimine 120 000 töökoha võrra. Samuti lubas ta viie aastaga vähendada avaliku sektori tarbimist 60 miljardi euro võrra.
Veel näeb Christensen Euroopas ohtusid Suurbritannias, Saksamaal ja Itaalias. Esimeses on võtmeküsimus Brexiti läbirääkimised ning kas peaminister Theresa May suudab eelseisvatel valimistel oma positsiooni nii palju tugevdada, et kõnelustel oleks võimalik arvestada parlamendi igakülgse toega. Saksamaa valimistel on aga põhiteema, kas Merkeli partei võidutseb taas, või suudavad Sotsiaaldemokraadid tema edu takistada. Itaalias muretsetakse seejuures suure avaliku sektori võla ning pangandussektori nõrkuse pärast.
Ootan volatiilsust
Eksperdi juttu kuulates tabasin end taas mõttelt, et tegelikult elan väga huvitaval ajal. Mis minu kui pikaajalisi häid tehinguid sihtiva investori jaoks aga selle juures kõige tähtsam – ebakindlad ajad tekitavad turgudel volatiilsust. Nii võin leida oma portfelli mõne fundamentaalnäitajate poolest hea ettevõtte ning seda hetkelistest ebakindlatest meeleoludest tingitud soodsast ostukohast.