See on sõda!

Olympic Entertainment Groupi väikenvestorite ülestõus Novalpina Capitali ülevõtmispakkumise vastu on igapidi teretulnud nähtus. See annab avalikkusele sõnumi, et väikeinvestorite huvidest ei saa roomikutega üle sõita. Seda esiteks – ja see on kõige tähtsam sõnum.

Teine ja mitte vähem oluline on aga kohaliku börsi reguleeriv roll väikeaktsionäride kaitsel – midagi, mida pole siiamaani mõõtuandvalt proovile pandud. Nimelt sellele võimalikule kaitsele apelleerivad nüüd väikeinvestorite huvide kaitsmist vedama asunud institutsionaalsed investorid Trigon Asset Management ja East Capital Asset Management, kelle seisukohta toetab Eesti Väikeinvestorite Liit – et kohalik börs võiks takistada OEG lahkumist börsilt olukorras, kus vajalikku 90 protsenti sundülevõtmiseks pole kokku saadud.

Kas börs seda tõepoolest tegema peab või seda teha saab, on konkreetseid seadusepügalaid silmas pidades vähemalt osaliselt ka tõlgendamise küsimus. Kindel on aga see, et börsi moraalsele toele loota ja apelleerida on väikeinvestorite esindajatel õigustatud alus.

Meenutagem, et enamik väikeinvestoreid nõustus üsna kiiresti Novalpina gruppi kuuluva Odyssey Europe’i pakkumisega. Hinnaga 1,9 eurot aktsia eest müüsid oma osaluse maha ka OEG senised suuromanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov. Ehkki sama teed läks hulk alguses üsna sõjakalt meelestatud väikeinvestoreidki – õiglus õigluseks, aga börsilt lahkumisega muutub iga aktsia ju vähelikviidseks, mis sa nendega siis pärast veel üldse peale hakkad –, otsustasid Trigoni ja East Capitali mehed teisiti – ja hästi tegid.

Sest lõppude lõpuks on asi ju põhimõttes – ja palju vähem rahas. Isegi kui Novalpinal tuleb selle vajaka jäänud ühe protsendi sõjakate väikeinvestorite tõttu aktsiate hinda tõsta ja see lõpuks selle ühe protsendi sund­ülevõtmiseks tarviliku piiri kättesaamiseks välja makstagi, siis on see väike kulu. Väikeaktsionäride võimalikku moraalset võitu aga ei mõõdeta üldsegi mitte rahas, vaid põhimõttelistes, kõlbelistes kategooriates. Kristjan Hänni aastate pikku veetud võitlus Telia Soneraga oli kantud täpselt samast paatosest: võideldakse suurfirma ignorantsuse ja ülbuse vastu eelkõige, rahaline aspekt on aastate jooksul ammugi läbi ja läbi viledaks kulunud. 

See, et kogu ettevõtmine on nii Trigoni kui ka East Capitali jaoks arusaadavasti ka PR-projekt, ei ole iseenesest ju taunitav. Missuguseid võtteid nad edaspidises ka kasutaks – rahalist võitu neil vaevalt kuskilt loota on: kuigi teretulnud on ju seegi. Meedia kaasaelamine ja heatahtlik tähelepanu on pigem boonus kui omaette eesmärk.

Sest laiemalt võttes: kui nende võitlus osutub edukaks, on kahtlemata loodud pretsedent. Ja kui punt pisemaid seljataksid suurema, kellel on jõudu mitu korda rohkem ja selle kaudu kasutada nn tugevama õigus, siis oleks sellest edasiste võimalike vaidluste kontekstis mõõdetamatu kasu. Pretsedendi loomine on see, mille nimel mäng käib.

Ja kui börs kätt ette ei pane ja väikeinvestorid kaotavad, siis loob pretsedendi seegi.