Lappimata seaduseaugud kasvatavad uusi pätte

Ebaausad ettevõtjad on avastanud viisi, kuidas seadust hanitada ning kriminaalkaristusest pääsemiseks lihtsalt juriidilist kesta vahetada. Kuigi riigikohus juhtis seaduselüngale tähelepanu juba 2014. aastal, on see seni lappimata ning kroonilised susserdajad osalevad seda kasutades edukalt isegi riigihangetel.

Tegemist on justiitsministeeriumi tegemata tööga ning kuigi see on teema, millega suurt avalikkuse tähelepanu ei pälvi ja valijate hääli ei kogu, on Äripäeva hinnangul lubamatu, et ühe aukliku õigusnormi lappimine nii kaua aega võtab.

Riigikohus leidis juba 2014. aastal OÜ Räga ja Facio Ehituse OÜ kriminaalasjas otsust tehes, et seadusandja võimuses on luua õiguslik mehhanism, mis takistaks jagunemise, ühinemise või likvideerimise kasutamist süüteo toime pannud juriidilise isiku karistuse vältimiseks. Ometi on tänases Äripäevas taas põhjust kirjutada, kuidas Ida-Virumaa kommunaaläri miljonärile Nikolai Ossipenkole kuuluv ettevõte juba mitmendat korda sama skeemi kasutades seaduse pika käe eest põgeneb.

Vähe sellest. Kuigi uude juriidilisse kehasse kõndimine ning vana registrist kustutamine võimaldab koos vana kehaga lõpetada ka kõik menetlused selle vastu, saab kõik positiivse siiski uude kaasa võtta. Kui vanast ühingust tulevad uude ühingusse üle töötajad ja seadmed, mille kaudu on uuel ühingul vajalik kompetents, võib uus ettevõte tugineda varasema, kohtulikult karistatud ettevõtte kogemusele ning osaleda nõnda edukalt näiteks riigihangetel.

Kehtiv riigihangete seadus näeb küll juba aastast 1995 ette, et ettevõtjatega, keda on karistatud näiteks maksualaste pettuste või korruptsiooni kuritegude eest, on hankijatel keelatud riigihankelepinguid sõlmida, kuid uue ja puhta juriidilise keha korral on juriidiliselt justkui kõik korrektne.

Eestis töötavad seaduseveskid täistuuridel ning mullu suurenes ametnike ette valmistatud seaduseelnõude arv võrreldes eelneva aastaga ligi viisteist protsenti. Sisuliselt igal teisel tööpäeval valmis üks uus eelnõu. Paljud neist valmivad kiirkorras ja võetakse kiirkorras ka vastu. Veider, et sellise usinuse juures on juba vähemalt neli aastat teada seaduselünk ikka veel lappimata. Samal ajal muudetakse ja parandatakse mõnda õigusakti ühe aasta jooksul korduvalt.

Riigihangetele spetsialiseerunud Soraineni advokaat Kadri Härginen nendib, et tegemist on probleemiga, mille suurust täpselt tegelikult ei teata. Aeg-ajalt annavad meedias tooni üksikud õiglustunnet väga riivavad juhtumid, kuid sellised juhtumid on praktikas pigem harvad. Küllap ei ole see probleem nii suur, et selle kiiret lahendamist poliitiliselt oluliseks peetaks.

Isegi kui tegemist on tõepoolest vaid üksikute juhtumitega, mis puudutavad väheseid ettevõtjaid ning mille otsene majanduslik mõju on pigem väike, kahandab selline riigi ükskõiksus ometi kogu õigussüsteemi autoriteeti ja usaldusväärsust. Kui kogenud susserdajatel on võimalik aastast aastasse sama skeemiga seadust hanitades karistamatult pääseda, siis miks peaks kuritegelikul teel alles oma esimesi samme astuv tänavakraakleja arvama, et igale tema seadusevastasele teole järgneb vältimatult karistus?