• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootslase naeratus on hea ka meile 

    Kuigi Rootsi suurima majanduslehe võrguväljaandes di.se hüüdsid mitmed lugejad Rootsi III kvartali 6,9protsendilise majanduskasvu uudise peale „liiga vähe ja liiga hilja!“, on tegemist numbriga, mis peaks rootslasi rõõmustama panema.

    Ja olgem ausad - kui rootslane rõõmustab, hakkab, tõsi, ehk teatud viivitusega, rõõmustama ka eestlane. Sest me oleme sealse majandusega nabanööri mööda ikka väga seotud.
    Enamus meie ekspordist läheb Soome kõrval just Rootsi, kus sisetarbimine kasvab. Ja kõige enam otseinvesteeringutest saabub meile just Rootsist.
    Niisiis selge, et meeleolu muutus seal toob kasu Eestile. On see siis Skandinaavia pankade vähem rangema laenupoliitika või lihtsalt Rootsi ettevõtjate investeerimishasardi ja sealsete tarbijate ostmislõbu taastumise kaudu. Hea Rootsi aeg nö uues võtmes, kus suure veduri taga olev väike vagun samuti kiiremini liikuma hakkab.
    Eestil kui riigil on Skandinaavia suurima majanduse Rootsiga võrreldes üks selgepiiriline sarnasus. Selleks on tugev rahanduskontroll - riigieelarve väike defitsiit. Eesti küll jõudis selleni suurte kulukärbetega, kuid hetkel on mõlemad riigid seisus, kus me ei pea järgnevatel aastatel maksumaksja raha suunama seni võetud laenude teenindamiseks.
    Ja siin tuleb välja üks meie tulevaste aastate võimalusi, mis võib anda tugeva tõuke aastate pärast. Kuna riik pole laenudega koormatud, annab see võimaluse maksukoormuse kahandamise kaudu suurendada ettevõtluse investeerimisvõimet ja kodanikkonna jõukust. Iseküsimus, kas Euroopa maksukoormuse tipus olev Rootsi seda kasutada tahab, kuid viimastel aastatel maksukoormust tõstnud Eestile oleks see suureks võimaluseks end atraktiivsemaks muuta. Õnneks on sõnades seda toetanud ka valitsev koalitsioon.
    Selleks tuleks aga kindlasti hoida avaliku sektori kulud kontrolli all edasi. Näiteks palkade kasv. Palgakasv on iseenesest hea ja loomulik, kui seda veab erasektor. Kui aga seda hakkab tegema avalik sektor, on tegemist ebaloomuliku ja riigi konkurentsivõimet kahjustava trendiga.
    Äripäev loodab, et kõrgemate riigiametnike vaid aastaks külmutatud palkade tõus jätkub ka 2012. aastal, mis võimaldaks ülejäänud riigiteenistujate ja avaliku sektori töötajate palkade tõusu mitte kampaaniakorras, vaid sisuliselt ette võtta. Sest selge – kui tõusevad ees üsna suurelt kõrgete ametnike palgad, pole sisepoliitiliselt võimalik suurt üleüldist avaliku sektori palgatõusu vältida. Äripäev loodab, et peaminister peab eelmisel nädalal välja käidud lausega, et majanduskasv pöördub peatselt palgakasvuks, silmas siiski erasektorit esimesena.
    Tagasi alguse juurde. Soome majandus kasvas septembris 4,2%, mis on samuti Euroopa tippklassi kuuluv näitaja. Seega võib öelda, et meil on head töökad naabrid, kes idanaabri kohatist ettenägematust aitavad kompenseerida.
    .
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).