Helen Popp • 8. august 2011 kell 4:36

Iisraeli innovatsioonilisus eeskujuks

Iisrael on riik, mille nii sise– kui ka välispoliitika on aastakümneid olnud rahvusvahelise üldsuse kõrgendatud huvi ja tähelepanu all, kuid mille eduka majandusloo sisu on jäänud suurema kajastuseta, kirjutab Eesti diplomaat Tel Avivis Helen Popp.

Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhise arengu orientiiril. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas.

Iisraelil on peale USA-d suurim noteeritud ettevõtete arv NASDAQ-il, seda on rohkem, kui kogu Euroopal kokku. Riigi era– ja riskikapitalitööstus on aktiivne ja rahvusvaheliste investorite hulgas kõrgelt hinnatud. Iisraelis on koha leidnud sellised tehnoloogiatippude teadus- ja arenduskeskused nagu Microsoft, HP, Motorola, Intel, Siemens, Samsung, Deutsche Telekom, Philips, Lucent, IBM ja paljud teised. Kõrgtehnoloogilise toodangu osakaal moodustas 2010. aastal ekspordist koguni 35 protsenti, mis teeb rahaliseks väärtuseks 29 miljardit dollarit.

Majandusstruktuuri moderniseerimine on pikaajaline ja mahukas protsess, mis nõuab mitmete osapoolte sihikindlat ja pühendunud tööd. Lisaks investorisõbraliku seadusandliku ja institutsionaalse majanduskeskkonna loomisele loodi Iisraelis eeldused innovaatiliste ettevõtete kasvuks ja teadusmahuka majandusstruktuuri edendamiseks ennekõike riikliku haridussüsteemi korrastamisega.

Iisraeli haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Tänaseks päevaks on Iisraelist OECD hinnangul saanud maailma üks suurimaid teadus- ja arendustegevusse investeerijaid. Viimase aastakümne jooksul on valdkonda suunatud investeeringute maht tõusnud kolmandiku võrra, moodustades tänaseks enam kui neli protsenti SKPst. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi 2011. aastaks tasemele kaks protsenti SKPst.

Lisaks sellele, et investeeringud haridus–, teadus- ja arendustegevusse on Iisraelile kindlustanud haritud tööjõu, on 2011. aasta Lausanne’i rahvusvahelise ärikooli IMD maailma riikide konkurentsivõime analüüsi põhjal riigis suurim olemasolev kõrge kvalifikatsiooniga inseneride ja teadlaste suhtarv 1000 elaniku kohta. Iisraeli kõrgkoolid ja nende teadus– ja arenduskeskused on tuntud oma kõrge akadeemilise taseme ja võimekuse poolest ära tunda kommertsialiseerimiseks sobivat intellektuaalset  omandit. Innovatsioonisüsteemide tõhusast sisevõrgustikust annab aimu ka asjaolu, et Iisrael on maailmas esirinnas uute tehnoloogiate jõudmises ülikoolidest reaalsesse ettevõtlusesse. Iisraeli puhul väärib tähelepanu veel asjaolu, et riik paneb innovatsiooni arendamisel enim rõhku kõige riskantsemale ja samas dünaamilisemale segmendile – start-upidele. Nn idufirmade elluäratamisel ja nende toetamisel on oluline roll Iisraeli inkubatsiooniprogrammidel. Iisraelil on üle kahekümne aktiivse inkubatsioonikeskuse, milles igaühes vaadatakse aastas läbi mitusada uut projektitaotlust. Inkubaatorid pakuvad alustavatele innovaatilistele ettevõtetele lisaks toetavale tugistruktuurile, toetusi, aidatakse leida koostööpartnereid ning investoreid.

Oluline roll valdkonna arengul on olnud riskikapitalitööstusel. Riskikapitalist on saanud peamine finantsinstrument alustavate ning suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete vajaduste katmiseks varases staadiumis ja äriidee äriplaaniks arendamisel. Riigis on sadakond aktiivset riskikapitali fondi, milles umbes 20 protsenti on rahvusvaheliste fondide harukontorid. Kõigest seitsme ja poole miljoni elanikuga ja Eestist ligi kaks korda väiksema pindalaga Iisraelil ei ole pakkuda traditsioonilises mõistes ettevõtluse arendamiseks vajaliku soodsat keskkonda. Puudub pikaajaline julgeolekugarantii ja koostöö teiste regiooni riikidega, samuti ei ole Iisraelil arvestatavaid kasutusel olevaid loodusressursse. Seevastu on Iisrael  oma majandustegevuse planeerimisel keskendutud sellele, mida osatakse -  innovatsioonile ja start-up´idele. Läbikukkumistest saadakse kiiresti üle ja võetakse kui protsessi paratamatut osa. Rõhuasetus ei ole niivõrd palju tegevuste planeerimisel, kui tegevusel iseenesel. Levinud on paralleel jalgpalliga - parimaks mängijaks saab saada ainult siis, kui mängu mängida.

Eesti teadus- ja arenduskeskustel, samuti innovatsioonile suunatud ettevõtetel ja ka näiteks teadusparkidel tasuks koostööpartnerite otsingul ja edasise tegevuse planeerimisel suunata pilk teiste seas ka Iisraeli poole. Olgu selleks siis kahe riigi teadus-ja arenduskeskuste omavaheline kogemuste jagamine, Eesti teadus– ja arenduskeskuste koostöö võimekate Iisraeli ettevõtetega või vastupidi, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamiseks, Eesti ettevõte koostöö Iisraeli teadussüsteemiga.

Hetkel kuum