Et kasvada suureks, tuleb Türgis alustada väikeselt

Kauplemist Türgiga reguleerib peamiselt Türgi ja ELi vaheline tolliliidu leping, mis hõlmab kauplemist tööstuskaupadega ning eeldab Türgilt tegutsemist kooskõlas ELi reeglitega, sh toodete tehniliste eeskirjade järgimist ning konkurentsi- ja intellektuaalomandiõiguse austamist. Tolliliit ei toimi küll alati tõrgeteta, kuid selle tähtsus vastastikuse kauplemise hõlbustamisel on väga suur. Tänaseks toimub ligi pool Türgi kaubavahetusest Euroopa Liiduga.

Samas kasutas Türgi majanduskriisi päevil osavalt ära oma geograafilist positsiooni ning kasvatas järsult kaubavahetust teiste naabritega. Seetõttu võib Türgit pidada heaks väravaks meie jaoks eksootilistele Lähis-Ida turgudele.

Eesti-Türgi kaubavahetus ja vastastikused investeeringud on senini olnud pigem tagasihoidlikud. Peamiseks ekspordiartikliks on metallitooted ja karusnahad, ka keemiatooted. Viimase aasta jooksul on tänu impordikeelu tühistamisele hoogustunud tõuveiste müük. Türgi turul võiks perspektiivi olla ka innovaatilistel kõrgtehnoloogilistel toodetel.

Arvestades Türgi suurust, on turule sisenemist mõistlik alustada provintsi tasandilt – nii on kontakti saamine lihtsam, asjaajamine sujuvam ning välditakse tavalisimat komistuskivi: Türgi nõudlus on Eesti pakkumismahtudega võrreldes ületamatult suur. Teise aspektina tuleb tähelepanu pöörata läbimõeldud ning paindlikule müügistrateegiale – türklased on ise suurepärased müüjad ja ootavad seetõttu ka ostja positsioonil olles vaid parimaid pakkumisi. Tarne- ja maksetähtaegadest peetakse üldiselt kinni korralikult.

Türklased on üldiselt väga ärilembesed ning kontakti loomine käib ruttu. Samas tõsiste kokkulepeteni jõudmine võtab aega ning kannatlikkust – kiirustades asja juurde asumine ei pruugi Türgis edu tuua. Teine peamine reegel põhjamaalasele on: rääkida, rääkida, rääkida. Omavaheline suhtlus on türklaste jaoks elu kõige loomulikum osa ning „helista sõbrale“ varianti kasutab türklane sadu kordi rohkem kui eestlane, näiteks ka tee leidmiseks võõras linnas, selmet kaardilt järele vaadata.

Ärigi on Türgis väga personaalne. Tihti eelistatakse töötada koos inimestega, keda juba eelnevalt tuntakse või keda mõni tuttav soovitab. Seda ei tasu tõlgendada korruptsioonina, mida Türgis ka esineb, vaid pigem võtta kui aegade jooksul välja kujunenud harjumust uute kontaktide leidmiseks.

Inglise keele tase on Türgis üldiselt nõrk. Suuremates firmades, kellel on laiem partnerite võrgustik, räägitakse inglise keelt vabalt, eriti Istanbulis, ent väiksemate firmadega koostööks ning ametialaste paberite korraldamiseks on kindlasti tarvis palgata tõlk.

Eestlaslikult otsekohest asjaajamist võib raskendada asjaolu, et konkreetse „ei“ ütlemist peetakse Türgis teinekord liiga negatiivseks ning selle asemel antakse lubadusi asja üle edasi mõelda või seda arutada, et hiljem saaks toimumata tehingust hoolimata „sõpradena lahkuda“. Tänamine on türklase jaoks tähtis ning alati rohkem kui pelk „aitäh“. Väga tavaline on kingituste vahetamine. Ka türgi külalislahkus pole muide mitte tühi sõnakõlks!

Hetkel ei ole Türgis avalikku elektroonset äriregistrit, kuid selle loomine on ette nähtud 2012. aasta suvel jõustuva uue äriseadusega. Ka saatkond saab pakkuda abi kontaktide leidmisel, samuti on Eestil Türgis väga abivalmid ja ulatuslike sidemetega aukonsulid.