ÄP: Arengufond pangu pillid kotti

Kui Tõnis Arro Arengufondi juhina ametisse asus, väljendas ta soovi, et fond avaldaks Eesti majandusele tegelikku mõju ettevõtluse arendamise kaudu. Sellenädalane uudismaterjal paarkümmend korda turuhinnast kallimast remondist hiiglaslikul büroopinnal küll vaevalt Eesti majandust edendab, ehkki kosutas tõhusalt ühe kinnisvarafirma rahakotti. Ent probleemid asuvad sügavamal.

Riigi ülesanne ei olegi tegeleda riskikapitaliinvesteeringutega, vaid luua ettevõtluseks võimalikult soodsad tingimused. Suured tegevuskulud, kallid büroopinnad, lõputud dokumendihulgad ja uhked publikatsioonid mitte ei edenda Eesti majandust, vaid põletavad maksumaksja raha. Ka Indrek Neivelt, kes lahkus fondi nõukogu esimehe kohalt 2009, oli seda meelt, et Arengufond ei peaks ise investeerima: mõistlikum oleks investeerimiseks ette nähtud raha konkursi korras erafondide kätte anda, mis võimaldaks kaasata paremaid spetsialiste.

Fits.me, GrabCAD ja Smartpost jäävad siiski edulugudeks, mis said tuule tiibadesse fondi abiga. Vahemikus 2007-11 vaatas fond läbi 280 projekti ning on sama aja jooksul teinud 16 investeeringut. Ent 2011 oli tänaseks ametist lahkunud juht Ott Pärna sunnitud tunnistama, et avalikkus on Arengufondi investeerimisvõimet üle hinnanud. See oli siis, kui Äripäev kirjutas, et kahe viimase aastaga on fond teinud investeeringuid kolme ettevõttesse täpselt samas mahus aasta tööjõu- ja majapidamiskuludega ehk siis 28 miljoni krooni ulatuses. 2008-11 on Arengufond oma Tornimäel asuva tuhanderuutmeetrise pinna üürimiseks riigi rahakotist kulutanud 4 349 944 krooni. Ka investeeringute divisjoni juhi kohalt 2010 konfliktiga lahkunud Markku Mäenpää on teravalt kritiseerinud fondi tegutsemist kallil äripinnal. Võib ju väita, et riskikapitaliinvesteeringutega tegelev fond ei saagi vireleda paarikümnel viletsalt remonditud ruutmeetril linna servas. Ent erafondidele investeerida antuna oleksid praegu fondi äramajandamisele kulunud summad eeldatavasti olnud märksa efektiivsemad.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kes kuulub ise Arengufondi nõukokku, on fondi nimetatanud jututoaks, viidates samuti liiga kõrgetele ootustele: majanduse arengu võlukepikeseks ei saavat fondi kuidagi pidada. Raivo Vare, sõnakas mees, kes kommenteeris 2009 Arengufondi ebakindlat saatust  pärast Eesti Telekomi aktsiate äravõtmist riigi omandisse sõnadega „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“, on aga praegu nõukogu esimehena kuss nagu kult rukkis. Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, samuti sirgjooneline ja sõnavõtlik Eesti Panka puudutavates asjades, pole Arengufondi nõukogu aseesimehena ülemääraste kulude kohta ühtegi paha sõna öelnud. Aga võiks!

Fondi vastne juht Tõnis Arro on tunnistanud, et tegelikult piisaks fondile poole väiksemast büroopinnast Tallinna südalinnas. Ent raiskaja imagost vabanemine ei lahenda põhimõttelist küsimust, kas fond on säärasena üldse vajalik. Äripäev leiab, et kuna Arengufondi tegevus riskikapitalifondina teistest ei eristu, siis võiks piirduda visioonide ja arengukavadega – ent sedagi eeldusel, et praegune üldsõnalisuse vahetavad välja konkreetsed ettepanekud, mida saab majanduses ka päriselt rakendada.

Autor: 1185-aripaev