Olen mõnes seltskonnas küsinud, mitmel toolil istub Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli. Vastuseid eriti ei pakuta, inimesed kas ei tea või peavad teemat ebamugavaks, kirjutab ACE Logistics Group ASi nõukogu esimees Karli Lambot.
Kuid Tallinna Sadam on suuremaid maksumaksjale kuuluvaid äriühinguid ja on loomulik avalikult arutleda, kas ettevõtte juhtimises eksisteerib huvide konflikti risk või mitte. Olukord Tallinna Sadamas ei ole põhimõtteliselt õige. Küsimus ei ole üldse nõukogu esimehe isikus, kes on siin lihtsalt tuntud isikuna sobiv näide, vaid oluliselt laiem.
Tallinna Sadam on riigile kuuluv äriühing ning ideaalis peaks selle nõukogu liikmete ainus huvi olema ettevõtte igapäevase juhtimise strateegiline suunamine riiklikest ehk üldistest pikaajalistest eesmärkidest lähtudes. Mis huvid paistavad nõukogu esimehe puhul veel silma?
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus esitas Tallinna Sadama nõukogu juhile ja EOK presidendile Neinar Selile olümpiakomiteele tehtud annetuse tõttu süüdistuse.
Reedel Äripäevas ilmunud arvamusartikli “Tallinna Sadama nõukogu esimees Seli istub neljal toolil” autor mainib, et tegemist on induktiivse lähenemisega ning et tõsikindlad andmed tal puuduvad. Katsun järgnevalt antud arutelus tõsikindluse osakaalu kasvatada.
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.