Koduõllebuum, hoia alt! Džinnibuum tuleb!

Kuidas sai teist meisterdestilleerija?Olen džinniäris olnud 1996. aastast, seega 21 aastat. Tegin bioloogiakraadi Man­chesteri ülikoolis ja läksin enne viimast kursust suveks destilleerimisvabrikusse tööle. Kui kraadi ära tegin, tulid nad ja pakkusid mulle tööd. 21-aastasena polnud mul õrna aimugi, mida ma edasi teha tahan... Ei tea, kui paljudel 21-aastastel üldse on. Nii et otsustasin minna ja töötasin paar aastat juhatajana, üsna kiirelt tõusin kvaliteedikontrollijaks ja siis on sul juba võimalik olla kogu protsessi juures päris algusest, toorainetest kuni varustusahela lõpuni välja. See on teekond viljaterast pudelisse ja lõpuks klaasi. Nii sain meie eelmise destilleerimismeistri käe all tootearendusest osa võtta. Nüüd olen ise seitsmes destilleerimismeister.See ei ole dünastia, kus meistriseisus pärandatakse isalt pojale. Lippu ei tõmmata masti, eelmine meister läheb lihtsalt pensionile ja nii sai ka minust seitsmes meister ja esimene naissoost destilleerimismeister. Olen esimene tuntud naissoost džinnimeister maailmas, praeguseks on neid veel tekkinud, kuid mina olin esimene.On see olnud eelis või takistus?See roll on kindlasti olnud ajalooliselt meeste poole kaldu. Väljastpoolt vaadates näib džinniäri kindlasti väga meestekeskne, aga praegu on džinn väga trendikas. Palju on kodupruulijaid, palju inimesi loob oma elustiiliäri ja neist saab niimoodi iseenda meisterdestilleerija. Selles mõttes on viimase kümne aastaga stereotüüpe kõvasti murtud ja ka naisi tuleb tööstusharusse järjest rohkem.Mulle meeldib mõelda, et olen sellele kaasa aidanud, näidates, et naistele on sinna ligipääs olemas. Samas on see paljuski seotud ka reaalainete kõrgharidusega. Pole väga palju naisi, kes endale reaalainetes kraadi teeks.Nii et destilleerijaks ei saada lõbutsedes?Tegelikult saab küll! (Naerab) Ma tegin küll biokeemia kraadi ja kasutan selle raames omandatud teadmisi keemiast ja füüsikast – see annab väga hea arusaamiste baasi –, aga mitte väga palju. Peale selle on tarvis, et sulle meeldiks su toode ja sul peab olema ka loominguline pool. Kui sus pole kirge ja loomingulisust, siis saab sust robot. Ütlen enda kohta, et olen loomingulise kiiksuga teadusenohik. Mõlemad pooled on väga olulised.Ja siis peab olema see müstiline maitsmis- ja haistmismeel, mis teil peaks olema peenem kui kõigil teistel?Kõigil on haistmismeel! Kui teen meistriklasse, siis ma küll räägin, kuidas asjad minu arvates lõhnavad, kuid lisan alati, et kui teile tundub, et mingi taim lõhnab nagu mõni teie lapsepõlvemälestus, siis mäletage teie seda nii. Lõhnade õppimine on mälestustega seoste loomise kunst. Õiget ja valet pole. Võti on lõhna või maitse äratundmises ja kirjeldada oskamises. Enamik inimesi tunneb lõhnu, aga neil on keeruline neid kirjeldada, harjutades on võimalik see selgeks saada.

Kuidas see käib?Igaühel on selleks erinev viis. Mina mõtlen maitsetest oma peas mõnikord kui muusikanootidest või värvidest. Mõni lõhn meenutab mulle mõnda kohta, kus olen käinud.Džinni puhul mõtlevad kohe kõik kadakamarjadest, aga kaks põhikoostisosa on veel, eks ole?Peale kadaka on koriander ja heinputk. Kõigis džinnides, mis ma loonud olen, olen neid kolme kasutanud, sest nii eelmised meistrid mulle õpetasid. Olen seda traditsiooni järginud. Kadakas peab džinni sees olema, sest seda nõuab seadus. Toon jälle sisse muusika­analoogia – kadakas annab kõige kõrgemad toonid, koriander on sopran ja heinputk on bass. Nii on väike orkester juba koos ja see on ka iga džinni selgroog, mille peale on hea erinevaid maitseid lisada.Mis on teie lemmiklisand?Mulle meeldib sidrunikoor, selle tsitruseline värskus. Teine lemmik on kaneeli sugulane cassia.Džinn on saanud äkitselt trendikaks, inimeste eelistused on muutunud. Kuidas see teil õnnestus?Džinnitööstuses oleme džinni taaselustumisest rääkinud umbes kümme aastat ja peavoolule oleme pihta saanud viimase nelja aastaga. Enne seda kahanes džinni tarbimine aasta-aastalt, džinnijoojad olid palju vanemad kui praegu ja tööstuses endas polnud innovatsiooni. Saime aru, et kui tahame inimesi kaasa haarata, siis tuleb džinni definitsioon lõdvemaks lasta. Seaduse järgi peab ta olema kadaka baasil ja sisaldama kindla koguse alkoholi, kuid me võime lisada sinna ka teisi maitseid. See maitsete vikerkaar on lõputu, peaasi, et kadakas domineeriks.Tööstusena on huvitav piire nihutada ja maitsetega mängida, kuid peame olema ka ettevaatlikud, et me kadakanoote ära lämmatades ei looks imekena maitseviina. Lisamaitse peab alati kadakat toetama, mitte teda lämmatama. Meil Quintessential Brandsis on viis džinni, kõigi puhul oleme väga tähtsaks pidanud, et maitsemängu oleks tunda, kuid alati peab olema ka aru saada, et tegemist on igal juhul džinntoonikuga.Teine asi on ka see, et oleme uhkusega näidanud, et džinne on mitmeid stiile erineva maitsega inimestele. Sa ei kuule inimesi ütlemas, et neile ei meeldi valge vein – tavaliselt öeldakse, et ei meeldi mingi viinamarjasort. Džinni kohta aga öeldakse, et see ei meeldi, kuigi ka džinne on palju erinevaid. Neid tuleb lihtsalt inimestele näidata, et nad saaksid neid proovida. Maitseinnovatsioon, näitamine ja kokteilikultuuri taastulek aitab.Kas on karta džinnimulli lõhkemist?Meie kolm tippturgu on läbi ajaloo olnud Ühendkuningriik, USA ja Hispaania. Suurbritannias pole uute džinnide väljatuleku aeglustumisest märkigi. Mahu poolel mõned aeglustumise märgid on, sest uusi džinne antakse välja väiksemates kogustes, aga see loob džinnitööstuse vastu uut huvi. Keskmise järgu turgudel huvi jälle kasvab ja nad õpivad džinni armastama. Usun, et saame veel loota mõne aasta kasvu peale.Vaadates praegust koduõllebuumi, kus kõigil on keldris või kuuris oma pruuli­koda, siis tekib küsimus, kas džinni saaks sama lihtsalt kodus ise teha.Džinnimaailmas toimub sama! Vaja on natuke rohkem ettevaatust, sest alkohol on väga tuleohtlik, aga, jah, saab küll. Kui seadused lubavad, siis on see lihtne. Aga ma ütlen ka seda, et sama retsepti järgides tuleb igal kokal erinev roog. Peenhäälestus loeb ja annab lõpliku rafineerituse. Kurat on detailides, nagu öeldakse.Kasuks tuleb muidugi, kui võtta mõni maitsenüansside tundma õppimise ja destilleerimise kursus, aga lõpuks on see nagu kokandusega – peab katsetamist ja eksimist nautima. Lõbus peab olema.Mida te ise joote, kui joote?Joon küll. Minu pere on alati olnud džinnipere, nii et ka mina joon džinntoonikut. Kui ma muidugi olen päev otsa džinnisündmust korraldanud, siis on džinn päeva lõpus viimane asi, mida ma tahan. Siis võtan meeleldi õlle ja ilusal talvepäeval klaasikese punast veini.Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.