6 veebruar 2018
Jaga lugu:

Juubel: Tallinna piirkonna peamised tee- ja infravõrgustikud projekteerinud K-Projekt saab 30aastaseks

Haabesti liiklussõlm
Haabesti liiklussõlm  Foto: Ingmar Aija

Infrastruktuuriobjektide insenerlahenduste ja planeeringute koostaja K-Projekt loodi aastal 1988, mil Nõukogude Liit hakkas lagunema ning riigile kuulunud ettevõtted erakätesse läksid. Endisest riiklikust projekteerimisinstituudist Kommunaalprojekt välja kasvanud K-Projekt on läbi kolme aastakümne löönud kaasa enamiku tuntumate Eesti suurprojektide juures.

 K-Projekt tegeleb kõige projekteerimisega, mis asub väljaspool hooneid: teed, tehnovõrgud, parklad, tanklad, autopesulad, alajaamad, asendiplaani osad arhitektuuri­büroode projektidele jms.

„Tallinnas pole kohta, kuhu meie oma jälge poleks jätnud,“ tunnistab kunagise Kommunaalprojekti töötaja, K-Projekti juhataja Rein Annusver, tuues viimaste aastate suurprojektidest esile Tallinna Sadamale kuuluvate sadamate infrastruktuurid, Tallinna lennujaamani viiva trammitee, Reidi tee ja Haabersti liiklussõlme projekteerimise.

Kuidas K-Projekt alguse sai? Enne Eesti vabaks saamist töötasid ettevõtted nõukogude ajal plaanimajanduse tingimustes ning ka Kommunaalprojektile oli riigi poolt ette antud, kui suure summa eest aastas võib projekteerimistöid teha. Kuna aga ettevõtte võimekus oli suurem, loodi väikeettevõte K-Projekt, mille kaudu sai teha tööd limiitideta. Ajaloole tagasi vaadates oli Annusveri sõnul kõige keerulisem aeg Eesti krooni tulek, mil infrastruktuuri objektide ehitustegevus soikus. Rasketest aegadest ülesaamiseks müüs K-Projekt garaažiuksi ja tõkkepuid ning algusaastatel tegeleti rahasaamiseks ka näiteks raamatute trüki, teleriremondi ja ehitusega.

Ülemiste liiklussõlm
Ülemiste liiklussõlm  Foto: K-Projekt

Kuidas on muutunud projekteerimine kolme aastakümne jooksul?

K-Projekti projekteerimise juht Malle Ütt nendib, et tänasel päeval töömahuga probleeme ei ole, vaid sellest suurem on mure uute töötajate leidmisega. „Inseneride ja projekteerijate leidmine pole lihtne, sest noored inimesed on rahutud, tahavad ennast proovile panna uutes olukordades ja liiguvad edasi järgmistesse ettevõtetesse, nende ootused tööturul on kõrged. Samas on inseneride vastutus meie alal suur. Tehnika areneb pidevalt – tulevad uued arvutiprogrammid, teede- ja tehnovõrkude 3D, pilveserverid ning viimaste aastate suurimaks muudatuseks oli loomulikult digitaalsele ehitisregistrile üleminek, mis on meie tööprotsesse oluliselt muutnud. Samuti on aina digitaalsemad ehitajad, mis vähendab omakorda muidugi paberi osakaalu projekteerijate muidu väga paberimahukas töös.“

Kui K-Projekt tööd alustas, käis projekteerimine puhtalt paberi ja pliiatsi abil. 1994. aastal sai ettevõte esimese DOS-arvuti, millele järgnesid aastate möödudes uued Windowsi põhised arvutid. Seejärel tuli AutoCAD ja printerid, kuhu sai panna sisse paberid neid eelnevalt käsitsi õigesse mõõtu lõikamata.

„Aasta-aastalt on meie töö läinud aina tehnoloogilisemaks, kuid seejuures pole me kunagi kasutanud vananenud programme ning IT pole meie tööd takistanud,“ märgib Ütt. „Täna toimub meil teede ja tehnovõrkude projekteerimine 3Ds ning infrastruktuure projekteerime samuti juba elamuehitusest tuttavas BIMs.“

Eelmisel aastal alustas K-Projekt oma projekteerimistöödega pilveserveritesse kolimist. Esimene katseprojekt tellijaga oli tulemuslik: andmete vahetamine lihtne, kõik andmed reaalajas muudetavad. „Pikkamööda kolime kõik projektid kohalikest serveritest pilve,“ ütles Annusver. „Kui varem olid projekteerijatel andmed oma arvuti kõvakettal, meie serveris ning tellijaga jagatavas ftp-s, oli inimlike eksimiste oht suurem. Lisaboonusena saame nüüd võimaldada oma töötajatele kaugtööpäevi kodukontorist. Inimestele meeldib see.“

Ta lisab, et on tegelikult südamest uhke K-Projekti tööka kollektiivi üle, kes on andnud panuse Eesti projekteerimisturu korrastumisse, teevad oma tööd läbimõeldult ning hästi vormistatult. Lisaks võtavad ettevõtte insenerid ja spetsialistid aktiivselt osa erialaliitude tööst, käivad peale enesetäiendamise ka ise loenguid andmas ja oma töid tutvustamas. K-Projekti 55 töötajaga kontor asub alates 2005. aastast Tallinna kesklinnas Ahtri tänaval asuvas Admirali Majas. Kusjuures töötajatest 78% on kõrgharidusega ning pooled on projekteerijad-insenerid. Keskmiseks tööstaažiks ettevõttes on 9 aastat.

Lennujaama tramm
Lennujaama tramm  Foto: Tõnu Tunnel

Kutsehaigus: ummikuid nähes mõtleme alati lahendusele 

K-Projekt tegeleb kõige projekteerimisega, mis asub väljaspool hooneid: teed, tehnovõrgud, parklad, tanklad, autopesulad, alajaamad, asendiplaani osad arhitektuuribüroode projektidele jms. K-Projektil on pikaajalised kogemused tegelemaks ehituslubade ning kooskõlastuste saamisega nii hoonetele kui ka infrastruktuuri objektidele. Neljandiku projekteerimistööde mahust moodustavad detailplaneeringud.

K-Projekt on osalenud Tallinna lennujaama rekonstrueerimise projekteerimisel, lahendatud Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamate teede ja liikluse osa, koostanud lahendusi Tallinna Sadama aladele. 1998. aastal tellis Arco Vara K-Projektilt ühe tolleaegse suurima elamurajooni – Veskimöldre infrastruktuuri projekti ning täna on ettevõttel käsil juba projekt Uus-Veskimöldre, kuhu tuleb 250 majapidamist. Üks suurtest väljakutsetest on olnud Eesti üks suurematest tee-ehitusprojektidest – Ülemiste liiklussõlm. Põnevamate töödena loetlevad Annusver ja Ütt üles 2013. aastal seitsme Eesti linna tänavavalgustusprojekti, üles 2013. aastal tehtud seitsme Eesti linna tänavavalgustusprojekti, Topi, Luige ning Väo liiklussõlmi ning osalemist Rotermanni kvartali, Solarise keskuse, Tallinna Kaubamaja piirkonna, Ülemiste City, Noblessneri kvartali, Lutheri kvartali, Kakumäe sadama tegemistes.

Samuti on projekteeritud Ukrainas, Peterburis, Valgevenes, Gruusias, Lätis ja isegi Sardiinia saarel, kuigi väljaspool Eestit töötamine pole kunagi olnud ettevõtte eesmärgiks. Muide, viimati projekteeris K-Projekt Tbilisi golfiväljakute teede- ja tehnovõrkude eelprojekti ning Valgevene Vitebski puidutehase laoplatse. „Tuleme ikka vastu headele Eesti tellijatele, kes vahel teevad mõne projekti väljapoole, aga ise me laieneda ei soovi. Esiteks on meil siin turul tegemist küll ja meie eriala tööd on keerukas teha kohalikke olusid ning inimesi tundmata,“ tunnistab Annusver.

Seejuures ei tegele projekteerimisfirma sugugi ainult tellimustööde täitmisega, vaid koostab eskiise erinevate liiklusprobleemide lahendamiseks. Tallinna kesklinna liikluse sujuvamaks muutmiseks on välja pakutud idee tunneli rajamiseks Balti jaama piirkonnast Paldiski maanteele, koostatud on eskiis Smuuli tee ühendamiseks Pirita teega, lahendus Nõmme samatasandilise raudteeülesõidu likvideerimiseks, Viljandi maantee ühendamiseks Tervise tänavaga ja trammitee viimiseks Järve keskuseni. Keerukamate ristmike ja liiklussõlmede lahendusi kontrollitakse simulatsioonidega, reaalselt liikuvate autodega, et veenduda lahenduste toimivuses.

„Mõtleme tõesti pidevalt linnaruumi paremaks muutmisele ning meie kogemused aitavad näha asju ette. Näiteks kui omal ajal Tartu maantee Tallinna-poolset osa rajati, ütlesime kohe, et selline lahendus töötab küll praegu, aga mitte aastate pärast. Et teeksime ehk teistmoodi? Nüüd on see aeg käes, kus Tallinnasse sissesõit on justkui pudelikael…“ meenutab Annusver, lisades, et on justkui kutsehaigus ummikuid nähes hakata kohe mõtlema, kuidas neid saaks leevendada. „Meil on aastakümnete pikkune kogemus, analoogseid ristmikke ja situatsioone on aga palju ning sageli ütleb kogemus, kuidas saaksid tellijad vähema raha- ja ajakuluga parema lahenduse.“

Hea sünergia on ettevõtte vanemate ja nooremate töötajate vahel, kus vanemad panustavad kogemuste, nooremad aga fantaasiarikaste ideedega. Innovaatilised pole noored ainult erialaselt. Nii tulid noored näiteks välja ettepanekuga kinkida Eesti Vabariigile 100 aasta juubeli puhul igaüks 2018 km. See tähendab, et kõik K-Projekti inimesed liiguvad Eesti inimeste tervise nimel 5,5 km päevas!

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt