Üritusturunduses müüb spontaansus, kontekst ja kontrastid

Üritusturundusagentuuri Hype eestvedajad Marko Lõhmus ja Neeme Kari on tegutsenud üritusturundusvaldkonnas pikka aega – ühel hakkab täituma 15, teisel 20 aastat. Selle aja jooksul on nad olnud nii tellija kui teenusepakkuja rollis, näinud sadade ettevõtete sisekliimat ja erinevaid organisatsioonikultuure, uue põlvkonna pealetulekut, majandustsükli erinevaid faase ning trendide tulemisi ja lahkumisi.

Hype eestvedajad leiavad, et muutunud pole ainult inimesed, vaid organisatsioonid tervikuna. Kindlasti on alles veel neid ettevõtteid, kelle töötajad väärtustavadki õigel päeval pangakontole laekunud palka, nelja puhkusenädalat aastas, inimsõbralikke töötingimusi ja võib-olla ka kord aastas kolleegidega suure peo maha pidamist.

Teisalt on kõrvale tekkinud organisatsioonid, kes lisaks väga hea palga pakkumisele pingutavad töötajate heaolu nimel sootuks uuel tasandil. Iga päev on kontori külmikus värskelt pressitud mahlad, fuajees barista, köögis lai valik ahjusooje croissant’e, kontoritesse on toodud pinksilauad ja minigolfirajad, massaažinurgad, iganädalased ühisüritused jne.

Neeme Kari sõnul on suurimaks väljakutseks ettevõtete kiire kasv, multikultuursed tiimid, generatsioonide erinevused, tiimiliikmete ja sõsarettevõtete paiknemine erinevatel kontinentidel, erinevad ootused töögraafikule. “Meie poole pöördutakse sageli just selliste väljakutsete lahendamiseks, kus välja tuleb töötada pikemaajaline strateegia ja plaan organisatsiooni kultuuri arendamiseks,” ütleb Kari.

Hype usub, et töötaja motivatsiooniks ei piisa heast palgast, lõpmatutest hüvedest ja üritustest. Vaja on ka töötahet, ühist hingamist, koostegemise soovi ja eesmärke. “Oleme kogenud, et lõpuks võidab see, kes suudab pakkuda paremaid inimsuhteid, ühiseid eesmärke, väljakutseid ja saavutusrõõmu. Pakkuda parimat vibe-i,” lisab Kari. “Ka selleaastase kuldmuna žürii töös osaledes oli tore tõdeda olulist paradigma muutust, kus auhinnalisele kohale jõudsid need projektid, mille esiplaanil oli inimlikkus, päris asjad ja laiema väärtuse loomine. Ootamatult jäid tagaplaanile rekordeelarvetega tehtud võimsad ja efektsed produktsioonid.”

Marko Lõhmus toob välja, et konkurents tööjõu ja võitlus talentide pärast pole olnud kunagi nii tihe kui praegu ja siit jõutaksegi väljakutseni – kuidas leida tasakaal, et töötajad oleksid motiveeritud, aga heaolu pakkumisega ei pingutataks üle?

Hämmastav teotahe ja ühtekuuluvus on näiteks vabatahtlikel gruppidel nagu päästjad ja rahvatantsijad. Palga asemel seob neid ühtekuuluvustunne, ühised väärtused, väljakutsed, ja eesmärgid. Sellise koostöötamise motiveerimiseks enda ettevõttes tuleb süveneda kliendi ärisse, tutvuda tema valdkonna ja töötajatega ning luua selge strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Kui kunagi oli kombeks tellida igale firmapeole tantsijad, mustkunstnik ja bänd, sest nii oligi vägev, siis täna nii lihtsalt enam ei pääse. Lõhmuse sõnul on standardlahendused tänapäeval oma aja pigem ära elanud. Samuti ei pea konverentse korraldama enam konverentsikeskustes, sest selleks on palju inspireerivamaid kohti. Kardetavasti on ainuüksi Kultuurikatel konverentsikeskuste käivet kordades vähendanud.

Õnneks ollakse Eestis altid harjumuspärasest väljapoole mõtlema. Turul tegutsevad tublid agentuurid, kes pakuvad väga häid ja loovaid lahendusi erinevate sündmuste korraldamiseks.

“Julgeme arvata, et lõunanaabritest on Eestil üritusturunduses pikk edumaa. Lätis ja Leedus, on küll innovaatilisi ja tegijaid teenusepakkujaid, kuid valdavalt ollakse siiski kinni standardites,” ütleb Lõhmus ja toob näite ühest Riia nooblis hotellis korraldatud Baltikumiülesest tänugalast. “Selle asemel, et korraldada see banketisaalis, viisime piduliku sündmuse hoopis hotelli parklasse. Hotellipersonalile tundus see soov küll alguses vastuvõetamatu, kuid tänaseks seisab ka parkla ürituste võimaliku asukohana müügimaterjalides,” lisab ta. (Marko Lõhmus korraldas ka esimesena Eestis piduliku tänugala Vabaduse väljaku all parklas – toim).

Teine näide tuleb kuurortlinnast Jurmalast, kus broneeriti banketi korraldamiseks kena mereäärne tipphotelli rannarestoran. “Personal hakkas kärmelt laudu valgete linadega katma ja mööblit banketile sobivalt paigutama, sest nõnda on ju kombeks. Palusime siiski linad jms eemaldada, et tuleks esile hoopis ruumi tõeline võlu – vaade rannale ning merre loojuvale päikesele.”

Need on vaid üksikud näited, ometi kõnelevad nii mõndagi sealsetest standarditest. “Usume, et standardsetest lahendustest kaugemale mõtlemine annab kogu sündmusele täiesti uue tõuke ja tunnetuse. Hypest ei saa kunagi ükski klient n-ö standardset pakett-toodet, sest meie moto on, et iga sündmuse puhul peab arvestama konkreetse konteksti ja eesmärgiga, miks me midagi teeme või tähistame. Iga detail loeb!,” lisab Lõhmus.

Nii Lõhmus kui Kari näevad, et inimesed soovivad aina enam nende jaoks loodud ja läbimõeldud asju – olla rohkem enda nägu ja massist eristuda. Beeži linaga banketilaud ja pidulik sündmus hotelli konverentsikeskuses pole iseenesest halb, ometi pole selles juba ammu miskit erilist.

Kui aastate eest arvati, et virtuaalmaailm vallutab ning asendab kogu vahetu suhtluse ja suhted inimeste vahel, siis praegu nähakse just vastupidist trendi – aina enam väärtustatakse vahetut suhtlust, kohtumisi päris inimestega, päris emotsioone, ehedaid asju.

“Tõsi, kõik algab väga tugevast projektijuhist ja tema visioonist. Tasub uskuda, et loovinimesed oskavad olla abiks. Teisisõnu – projektijuht peab olema strateeg ja visionär, kes ise asjasse kõige rohkem usub. Tema töö on näha kogu ürituse tervikut. Mis peamine – kui ise millessegi väga usud, on kõik võimalik,” kinnitab Lõhmus.

“Standarditest väljapoole mõtlemine eeldab ka tellijalt julgust teha asju teisiti,” lisab Kari ja möönab, et siin tulebki mängu projektijuhi oskus klienti veenda ja idee maha müüa. Kindlasti ei ole agentuuri eesmärk soovitada erilisi lahendusi tellija kiusamise pärast. Pigem ikka selleks, et kogu sündmus tõesti eristuks ja meelde jääks. Pädevad agentuurid kindlasti teavad, mis valdkonnas toimub ja mis toimib. Eristumise ja meeldejäävuse aga tagavad õige kontekst, kontrastid ning spontaansus. “Kui õige konteksti ja kontrastide loomisega saame hakkama, siis spontaansust on isegi agentuuridel raske planeerida. Küll aga saavad nad luua kõikvõimalikud tingimused spontaansuse tekkimiseks,” lisab Lõhmus.

“Usume, et Eestis on maailmatasemel agentuure, kes teevad oma tööd kirega, kellel on visioon ja väga tugev projektijuhtimise oskus. Meie soovitus ja nõuanne tellijale – usalda agentuuri! Ja alati pole asi eelarves – ägedad ja liigutavad üritused korraldatakse tihtipeale üpris väikeste rahaliste vahenditega. Agentuuri jaoks on eelarve alati piirang, kuid teatavasti käivitavad piirangud loovuse,” ütleb Kari.

Lõhmus ja Kari lisavad, et Eestis on tänaseni väga mõnus ettevõtluskliima, tuntav ja eluterve konkurents, teadlikud ja edukad tellijad, särasilmsed ja avatud inimesed. “Teeme sügava kummarduse kõige eelneva eest oma konkurentidele, tegijatele koostööpartneritele ning mõistagi parimatele tellijatele maailmas!”

Praegu võib Hype sõnul näha üritusturundusmaastikul 2008. aasta buumile sarnast olukorda. Pisike erinevus siiski on: kui 2008. aastal oldi valmis esialgu planeeritud eelarvest üle minema lausa mitusada protsenti, siis nüüd ollakse eelarvete osas märksa konservatiivsemad.

Buum on mõnes mõttes tore, sest siis on kõigil palju töid ja tegemisi. Teisalt on see aga ohtlik valdkonna üldisele kvaliteedile. Kuna üritusi on palju, on tekkinud ka uusi tegijaid, kelle jaoks on ürituse korraldamine pigem hea ja lihtne rahateenimise võimalus. Nii pakutaksegi standardlahendusi, soovimata liialt süveneda tellija sügavamatesse muredesse. Ka 2008. aastal tekkis turule mitmeid peokorraldajaid, kes pärast buumi paraku ka turult kadusid. Üritusturundusagentuurid jäid aga alles.