Tallinna Sadam investeerib keskkonna nimel parvlaevade alternatiivsetesse kütustesse

Alternatiivsete kütuste kasutamine laevanduses on reaalsus. Tallinna Sadama tütarettevõte, mis korraldab parvlaevaliiklust mandri ja suursaarte vahel, vaatab elektrilaevade poole. Akupankade tehnoloogia areneb kogu maailmas kiiresti ja viie aastaga on ka akude hind kordades langenud. TS Laevade omanduses olevad parvlaevad on võimalik ümber ehitada keskkonnasõbralikeks hübriidlaevadeks, mida viivad edasi nii diisel kui ka elekter.

“Eesti Natura 2000 alal tegutseva laevafirmana on keskkonnasõbralikkus meile ülioluline. Tegutseme selles suunas, et tulevikus täielikult loobuda Väinamere parvlaevade puhul diislikütusest ja jõuda nullemissioonini. Esialgu oleme plaaninud ühe Virtsu–Kuivastu liinil sõitva laeva ümber ehitada hübriidlaevaks. Meie parvlaevade akutoitele üleviimiseks vajalikud ümberehitused ei vaja väga suuri investeeringuid,” ütles Tallinna Sadama turundusjuht Sirle Arro ning lisas, et miks mitte tulevikus mõelda ka Virtsu tuuleparkide tuuleenergia kasutusvõimalustele laevade akupankade toiteks.

Arro toonitas, et vastutustundlikkus ettevõtluses on oluline nii firma praegustele ja tulevastele töötajatele, klientidele kui ka tänastele ja tulevastele investoritele.

“Meie kohalikud ja rahvusvahelised suuraktsionärid tunnevad pidevalt huvi, mil moel Tallinna Sadam panustab ühiskonda või milliseid samme on astutud jätkusuutlikkuse tagamisel finants- või personalipoliitikas. Lähtume oma igapäevatöös vastutustundlikest põhimõtetest ja kinnitus, et meid on hinnatud vastutustundlikuks ettevõtteks, on aidanud hoida ettevõtte mainet, töötajaid ja kliente ka keerulistel aegadel,” märkis Arro.

Tema sõnul on see teema eriti oluline näiteks ettevõtte suuruselt kolmanda aktsionäri Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) jaoks. “Me juba koostame raporteid, millised on meie tegevused ja strateegiad keskkonnasäästu ja vastutustundlikkuse integreerimisel oma ettevõtlusesse. Tallinna Sadam on ühinenud ka riigifirmade ühisdeklaratsiooniga vastutustundliku ettevõtluse osas,” ütles Arro.

Küsimusele, kas Põhjamaade keskkonna- ja vastutustundliku ettevõtluse standardid sadamaoperaatoritele on Eesti seadustest karmimad, vastas ta, et Eesti keskkonnalased nõuded on reeglina Euroopa Liidu nõuetega ühtlased, mõnes vallas aga hoopiski karmimad. Näiteks erinevalt ELi direktiivist kohustab Eesti sadamaseadus vastu võtma ohtlikud ning skraberite jäätmed laevadelt üldise jäätmetasu eest, jäätmete kogusepõhist tasu ei tohi küsida. Teiste riikide, näiteks Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Poola sadamates võetakse need jäätmed vastu lisatasu eest.

“Laevaheitmete vastuvõtmise direktiiv kohustab sadamat vastu võtma laevadelt prügi, õliseid setteid, pilsivett, reovett ja me oleme seda teinud, suurendades aasta-aastalt jäätmete saatmist ringlusse. 2018. aastal läks näiteks 93% jäätmetest taaskasutusse. Samuti oleme järjest suurendanud reovee vastuvõtu võimalusi kruiisilaevadele sadamas,” täpsustas Arro.

Tallinna Sadam väärtustab iga töötaja tervist, sest nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest hoolitsemine tagab rahulolevad töötajad, kes teevad oma tööd suure pühendumusega.

2018. aasta tervisenädala jooksul osales Tallinna Sadam algatuses Must Lumi, mis oli seni suurim vaimse tervise kampaania Eestis. See algatus aitas juhtida tähelepanu sellele, et depressioon on haigus nagu iga teine ning ravi selle vastu võitlemiseks on olemas. 2019. aasta tervisenädalal jätkas ettevõte töötajate koolitamist psühhosotsiaalsete ohutegurite teemal pearõhuga sellel, kuidas neid töökohal ära tunda ning ennetada.

2018. aastal tunnustati Tallinna Sadama töötajate tervist edendavaid tegevusi rahvusvaheliselt – Tallinna Sadam osales ­Euroopa Meresadamate Organisatsiooni iga-aastasel konkursil ESPO Award 2018 finaalis teemal “Sadamad kui hea töökeskkond kõigi jaoks”.

Tallinna Sadama eesmärk on dialoog kogukonnaga, näiteks on naftaterminalide kaupadest pärinevate lõhnaprobleemide leevendamiseks Muuga sadama piirkonnas paigutatud automatiseeritud e-ninade võrgustik, mis on ennetav 24/7 hoiatussüsteem. See koosneb 21 lõhnasensorist ja täiendab seni kasutusel olnud õhukvaliteedi seiresüsteemi. 2018. aastal lisati Arro sõnul võrgustikku kolm mobiilset e-nina ja tuuleandurit, mis võimaldavad operatiivselt tuvastada lõhnahäiringu põhjustaja. Info läheb automaatselt nii keskkonnainspektsioonile, sadamaoperaatorile kui ka Tallinna Sadama peakontorisse. “Suhtleme silmast silma Muuga sadama ümbruses elavate inimestega ning räägime probleemidest, et Muuga sadama töö ei häiriks kohalikke elanikke,“ selgitas Arro.

Ta lisas, et Tallinna Sadam korraldab ka kohalikele elanikele, koolidele ja ülikoolidele hariduslikke ekskursioone. Ettevõtte töötajad löövad kaasa ka algatustes kogukonna hüvanguks, näiteks “Tagasi kooli”, “Teeme ära”, “Annetame aega” ja töövarjupäev. Firma on kaasanud inimesi Vanasadama Masterplaani foorumitesse, et luua koos äge ühisruum mere äärde.

Mereakadeemiaga ja TTÜ vesiehitusvaldkonnaga on sadamafirmal tihe koostöö teadus- ja arendustegevuse vallas. “Kutsume kõiki ülikoole üles oma teadusprojektidega ise meie poole pöörduma,” märkis Arro.

Aprilli algusest on Tallinna Sadamas tööl ka uus personalijuht Kerli Leppoja, kelle üheks prioriteediks on järelkasvu arendamine ka kutsehariduse vallas, näiteks laevamadruste või elektrikute väljakoolitamises.

Tallinna Sadam on 2018. aastal sarnaselt teiste Euroopa Liidu ja Norra sadamatega liikunud sadamatasude keskkonnaalase diferentseerimise suunas, mille eesmärk on vähendada laevade jäätmekäitlusest ja heitgaasidest tulenevat õhu- ja merekeskkonna reostust. Kui enne kehtis jäätmetasu soodustus Tallinna Sadamat külastavatele kruiisilaevadele, kes oma prügi sorteerivad, ja keskkonnaalane sadamatasude soodustus kõigile laevadele, kes kasutavad peamise kütusena LNGd, siis alates 2019. aastast juurutati keskkonnaalase indeksi Environmental Ship Index (ESI) põhimõtete alusel laevade keskkonnaalane sadamatasude soodustuste süsteem.

Arro sõnul peab Tallinna Sadam väga oluliseks ka oma koostööpartnerite vastutustundlikku käitumist. Ühe näitena toob ta välja TS Laevade 2019. aasta alguses välja kuulutatud konkursi toitlustus- ja poeteenuse pakkuja leidmiseks. Konkursi tingimustesse lisas ettevõte keskkonnasäästlikkuse nõuded ja põhimõtted – ühekordsete nõude vähendamise, plastikust joogikõrte keelu, keskkonnasõbralike pakendite kasutamise eelistamise, samuti kohaliku toor­aine eelistamise – müügil peab olema piisavalt palju saarte tootjate tooteid.

2018. aasta detsembris avalikustas ettevõte reisijate statistika veebirakenduse, mille kaudu saavad kõik huvilised infot Tallinna Sadama sadamaid läbivate reisijate kohta. Reaalajas muutuv maailmakaart näitab, mis riikide kodakondsed on äsja sadamat läbinud ja kui palju neid on. Lisaks saab võtta välja statistika reisijate soo, kodakondsuse, vanuse ja suuremate laevaliinide lõikes. Reisijate statistiline info on kasulik Tallinna Sadama klientidele ja koostööpartneritele: laeva- ja turismifirmadele ning statistika- ja maanteeametile, aga ka restoranidele, muuseumidele, poodidele ja taksojuhtidele. Samuti saab statistikat kasutada näiteks koolides hariduslikul eesmärgil.

Statistikat saab jälgida aadressil http://www.ts.ee/statistika