Prantsusmaa kaose lävel

Valitsus ei saa reformidest taganeda, sest muidu ta ei suuda tasakaalustada eelarvet, mis on vajalik Euroopa valuutaliiduga ühinemiseks. Praegu ulatuvad sotsiaal- ja muud heaoluga seotud kulud Prantsusmaal aastas 4500 miljardi Eesti kroonini ja osaliselt seetõttu on eelarvepuudujääk paisunud viie protsendini rahvuslikust kogutoodangust. Valuutaliidu liikmesriigil tohib see olla maksimaalselt kolm protsenti ja seetõttu pole valitsusel kuhugi taganeda.

Algul ainult ööpäevaseks kavandatud raudteelaste streik on veninud enam kui nädalapikkuseks. Pariisi ja teiste linnade ühistransport on olnud täielikult rivist väljas. Streigiga ühines järjest uusi riigiasutuste töötajaid. Postiameti töötajatest pole asunud tööle vähemalt pooled inimesed ja nende järel keeldusid tööle ilmumast elektri- ja gaasifirma töötajad.

Lisaks haiguskindlustusreformile on streikimise üks peapõhjusi see, et inimesed kardavad kaotada kättevõidetud õigusi, iseäranis jääda ilma soodsast pensionist.