7 detsember 1995

Prantsusmaa kaose lävel

Valitsus ei saa reformidest taganeda, sest muidu ta ei suuda tasakaalustada eelarvet, mis on vajalik Euroopa valuutaliiduga ühinemiseks. Praegu ulatuvad sotsiaal- ja muud heaoluga seotud kulud Prantsusmaal aastas 4500 miljardi Eesti kroonini ja osaliselt seetõttu on eelarvepuudujääk paisunud viie protsendini rahvuslikust kogutoodangust. Valuutaliidu liikmesriigil tohib see olla maksimaalselt kolm protsenti ja seetõttu pole valitsusel kuhugi taganeda.

Algul ainult ööpäevaseks kavandatud raudteelaste streik on veninud enam kui nädalapikkuseks. Pariisi ja teiste linnade ühistransport on olnud täielikult rivist väljas. Streigiga ühines järjest uusi riigiasutuste töötajaid. Postiameti töötajatest pole asunud tööle vähemalt pooled inimesed ja nende järel keeldusid tööle ilmumast elektri- ja gaasifirma töötajad.

Lisaks haiguskindlustusreformile on streikimise üks peapõhjusi see, et inimesed kardavad kaotada kättevõidetud õigusi, iseäranis jääda ilma soodsast pensionist.

Streikijate toetuseks korraldas meeleavalduse 25 000 tudengit.

Streigipäevadel on kõigil suurematel teedel olnud kilomeetritepikkused liiklusummikud. Tööandjad on pidanud korraldama oma töötajate erivedusid.

Kaubamaja Galeries Lafayette läbimüük on vähenenud näiteks 50%. Autofirma Peugeot oli sunnitud sulgema päevaks 7000 töötajaga tehase Mulhouse'is.

On ka neid, kes on streigist kasu lõiganud. Lennufirma Air Inter suurendas riigisiseseid lende 30--40% võrra. Hästi teenivad autolaenutus- ja jalgrattamüügifirmad.

Rahandusringkonnad on suhtunud streiki järjest kriitilisemalt.

Pariisi börsil langes põhiindeks CAC 40 päevas ühe protsendi võrra ja peaminister Alain Juppé ametist lahkumise kuuldused alandasid frangi kurssi Saksa marga suhtes.

Prantsuse tööandjate liit on hoiatanud streikide tõsise järelmõju eest. Kui valitsus ei suuda rahandusringkondi ja streikijaid maha rahustada, siis ähvardab Prantsusmaad majanduslik kaos, ennustavad asjatundjad. DN-DI-KL

Hetkel kuum