«Piimakombinaadid ei müü enam võid itta külmhoone kaudu, vaid on astunud otsetehingutesse,» ütles ASi Tartu Külmhoone peadirektor Andrus Kõre. Külmhoone mullune kahjum oli 1,5 miljonit krooni.
Kuna või müügimaht on vähenenud, seadis külmhoone oma peamiseks äriideeks laopindade väljarentimise toidukaupade hulgimüüjatele, piima- ja lihatööstustele. Külmhoone ladusid on rendile võtnud 11 firmat, nende hulgas ka näiteks Rakvere lihakombinaat.
Piiratud mahus tegeleb külmhoone edasi ka või ja juustu hulgimüügiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Kubatuurilt on Tartu külmhoone küll Lõuna-Eesti suurim, aga kindlasti mitte tehniliselt parim,» lausus ASi Põlva Piim tegevdirektor Enn Sokk. Tema sõnul on väikestel moodsa sisseseadega külmhoonetel rohkem perspektiivi.
«Kasutasime Tartu külmhoonet pidevalt siis, kui me ise ei osanud veel oma võid maha müüa,» märkis Sokk. «Suvel toodavad kõik kombinaadid võid oluliselt rohkem, kui kohe realiseerida jõutakse, ja kuna meil endil sügavkülmkambreid pole, veame või Tartusse hoiule,» lisas samas ASi Paide Piim kommertsdirektor Raivo Liitmäeta.
«Võtsin firma juhtimise üle möödunud aasta septembris ja selleks ajaks oli külmhoonel lootusetuid võlgu üle kahe miljoni krooni,» ütles Andrus Kõre. Võlad tekkisid või müügist Venemaale vahendusfirmade kaudu.
Võiäriga tegelesid riiulifirmad, kes pärast kauba kättesaamist lihtsalt kadusid. «Möödunud aastal kandsime pool lootusetutest võlgadest maha,» märkis Kõre. Teine pool võlgu viiakse bilansist välja tänavu.
«Seetõttu jääme ka sellel aastal ilmselt umbes miljonilisse kahjumisse, kuigi käivet on plaanis kolmandiku võrra suurendada,» lisas Kõre.
Erastamisagentuur müüs 51 protsenti ASi Tartu Külmhoone aktsiatest aasta tagasi 6,6 miljoni krooni eest ASile Talinvest. Tänaseks on Talinvest veerandi külmhoone aktsiatest müünud ASile Epeks. Riigile kuuluva 49 protsendi aktsiate ostmiseks saab pakkumusi esitada kuni 1. aprillini. Tartu külmhoone aktsiakapital on 9,4 miljonit krooni.