Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus seaduseelnõu ajab juuksekarva lõhki

    Kogu nõukogudeaegse perioodi põhjustatud segadust saab Eesti Vabariik veel kaua selgitada. Omandireform, mis peaks taas jalule seadma õigluse ning väärtustama omanikuksolemise kui sellise, on muutumas asjaks iseeneses, jättes üha enam kõrvale inimesed, kelle tarvis ta peaks olema loodud.
    Sellest, et omandisuhete muutmine on väga tülikas ja nii riigile kui selle alamatele ülikallis, hakkame aru saama alles täna, viiendal reformiaastal, mil naljahambast analüütikud ennustavad ümberkorralduste lõppu ehk alles mõnesaja aasta pärast tulevat.
    Eesti eripära seisneb ülejäänud reformi teostavate riikidega (meie Balti naabrid, Ida--Euroopa) võrreldes selles, et oma sinisilmses kompromissituses püüame saavutada täpselt sama seisu, mis oli aastal 1940 ehk võimalikult täielikult kogu vara tagastada ning mis veel üle jääb, kindlasti erastada.
    Kui kellegi kadunud vanatädi kauge sugulane suudab tõestada, et tema koos viie sugulasega on tädi pärijad poolele mingist kinnisvarast, siis saabki igaüks parasjagu 1/12 mõttelise osa omanikuks.
    Teine pool, mille endisel omanikul järglasi pole või ei ole nad jändamisest huvitatud, jääb munitsipaalvõimu omandisse. Nii tagastataksegi kummaline mõtteline omand, mille praktikas teostamist mina küll ette ei kujuta. Üldse kipub kaasomandiga olema nii nagu tuntud kolhooslikus elukorralduses -- omanikud on nagu kõik, tegelikult aga mitte keegi.
    Kaasomand on kinnisvaraturulgi mingitmoodi aktsepteeritav ainult siis, kui osad on reaalsed ehk tõmmatud konkreetne piir, milline osa varast kellelegi kuulub.
    Kaasomanikud on seaduse järgi üksteisega tihe--dalt seotud, meenutagem kasvõi asjaõiguses sätestatud ostueesõigust. Reeglina on vara väärtus tervikuna palju suurem, kui seda n--ö jupikaupa müües.
    Viimane väide ei kehti siiski korterelamute suhtes, kus iga korter moodustab omaette terviku. Kuidagimoodi funktsioneerib kaasomand (tühja) maa suhtes, kus on suhteliselt lihtsalt võimalik kokku leppida, kuidas vara tegelikkuses poolitada, sealt kaasomanikele siilusid välja mõõta jne.
    Eluruumide ehk tagastatud kortermajade puhul on seis keeruline. Kui endise oma--niku järglased on saanud vara tagasi kahasse linna või riigiga, on tegemist kaas--omanikega, kellel on erinevad huvid.
    Omavalitsusele on eluruumide erastamise seadusega pandud kohustus erastada tema valduses olev vara, eraomanikust kaasomanik tahab lisaks omaniku kohustustele oma varast ka mingit kasu saada, olgu see siis üür või hoone müük vabaturul. Siin on mõlemad pooled käsist--jalust seotud, ka seadus ei anna muud nõu, kui «kokku leppida».
    Siit aga algavadki tülid, mis hõlmavad paljusid inimesi -- linnavõimude esindajaid, omanikke ja üürnikke. Lahendamiseks on pöördutud mitmel korral ka kohtusse, kuid ühtegi lahendit täna ei ole.
    Lühidalt -- linn kui kaasomanik ei soovi restitueeritud kaasomanikuga vara reaalselt jagada ehk mõttelist kaasomandit lõpetada. Mõistetavatel põhjustel ei taha ta otsustada, millised korterid «jätab endale», millised aga saavad eraisikust kaasomanikule.
    Mis oleks kaasomanike omavahelise kokkuleppe aluseks, on täna mustvalgel kirja panemata ning tundub, et keegi ei tahagi seda teha. Pakutav lahendus on ehtsalt sotsialismimaiguline ja kannab eelnõuna pealkirja «Kaasomandis olevas elamus mõttelise osa erastamise seadus».
    Kord on seaduseandja juba kergema vastupanu teed läinud, jättes ühiskorterid ühiskorteriteks ja erastades need kaasomandisse.
    Nüüd plaanitakse sama skeemi rakendada kaasomandisse tagastatud majades -- et kõik saaksid oma EVPd paika panna ja pisikese jupi omandit kätte. Hämmastav on siinjuures see, kuidas seaduseandja ei tahagi tegeliku eluga arvestada -- kuidas hakkavad tuhanded kaasomanikud oma «ühiseid» kortereid kasutama ja käsutama ning mis veelgi olulisem, kuidas hakatakse seal elama. Kas omanike või üürnikena? Kas näiteks 1/3 korteris elatakse kui omanik ja ülejäänud 2/3 kui üürnik omanikule tagastatud majas?
    Millised on kaasomanike õigused maja kui terviku saatuse otsustamisel -- kas omandiosa suuruse või omanike arvu järgi?
    Sotsiaalse õigluse nimel ollakse taas juuksekarva lõhki ajamas. Tegelikult (kui võtta aluseks vara turuväärtus või reaalsed võimalused tema müümiseks) ei saa keegi mitte midagi.
    Kujutan ette, kuidas vastandlikel seisukohtadel kaasomanikud ühiseid asju otsustavad, olgu või igapäevane haldamine ning kommunaalteenuste eest tasumine.
    Kaasomanikud vastutavad seaduse järgi võrdselt. Endisele omanikule, kes jagab omandit asotsiaalsete elanikega, võib tõesti ainult kaasa tunda.
    Kui kaasomandi sisse kuuluval elamispinnal juhtub elanikel kogu raha alkoholi peale kuluma, peab tema veel joodikute elamist doteerima, sest «kaasomand kohustab».
    Midagi positiivset on seaduseelnõus siiski ka. Kohalik omavalitsus ootab mõttelise osa erastamise seaduse vastuvõtmist kui lunastust. Siis ei ole tarvis enam kaasomanike kirjadele--ettepanekutele vastamisega lõputult venitada, paluda sekretäril alati vastata «ei ole hetkel kohal» jne.
    Tülikad kohtuprotsessid saab seadusandlikust vaakumist välja. Kui kaasomanikud pole hiljem aasta jooksul oma vara reaalosadeks jaganud, võibki «mõttelise erastamise» käivitada.
    Usun, et praegused üürnikud haaravad kinni sellestki õlekõrrest, lootuses, et neid kaasomanikena ei saa kunagi tänavale ajada.
    Neil on õigus. Nii saabki ju «laiapõhjaline omanikkond»veelgi arvukamaks, nagu paljud erakonnad valimistel loosunglikult teata-- sid.
    Turumajandusest on asi aga nii kaugel kui vähegi olla saab.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.