Põhjalas päevakorral alkohol ja maksud

Euroopa komisjoni teatel kaotavad eritingimused, mis võimaldavad Soomel, Taanil ja Rootsil piirata ELi riikidest sisseveetava alkoholi hulka, kehtivuse 1996. a lõpus ning riikidel tuleb 1999. aastaks üle minna ELi ühistele reeglitele.

Mõne arvamuse kohaselt hoogustaks see «viinarallit» Põhjamaade ja ELi riikide vahel, seades löögi alla valitsuste maksutulud ning kohalike alkoholifirmade läbimüügi.

Rootsis tingis ühinemine ELiga kohe alkoholiturismi elavnemise. Peamiseks reisisihiks on Taani, kus õlleliitrilt läheb maksuks vaid kolm krooni kõrvutatuna 15 krooniga Rootsis. Reisijate arv Helsingborgi-Helsingøri lii-nil suurenes mullu 7,6%.

Läbimüük riiklikus alkoholimüügimonopolis Systembolaget aga vähenes --aasta esimese kuue kuuga on läbimüük Rootsi lõunapoolsemates maakondades vähenenud 11,8% ning 9% riigis tervikuna.

Rootsi valitsus teenib alkoholimaksudest aastas 2,77 miljardit dollarit ehk 6,5 protsenti kogu maksutulust.

Lisaks maksutulude kahanemisele väidab Rootsi valitsus, et piirangute kõrvaldamine võib riigi tagasi paisata sajanditagusesse aega, mil keskmine rootslane tarbis 46 liitrit alkoholi aastas. Hetkel on alkoholi tarbimine ühe elaniku kohta Rootsis ELi riikidest kõige madalam -- 6,14 liitrit elaniku kohta. Vastav näitaja Saksamaal ja Taanis on 13,1 liitrit.

Soome riigieelarvesse laekub alkoholimaksudest 7,2 mld marka aastas, ehk 5% maksutulust. Soome rahandusminister Sauli Niinistö teatas juulis, et vastvalminud 1997. a riigieelarve eelnõu jaoks võib piirangute kõrvaldamine tähendada tulude olulist kahanemist.

Ajal, mil Soome tööpuudus ulatub 16% ning valitsus sooviks kohalike valimiste eel jagada maksusoodustusi, on tulude kahanemine ebasoovitav. Praegu läheb 87% viinapudeli hinnast riigile. Alkohol on ainuke küsimus peale ELiga ühinemise, mille puhul Soomes korraldati rahvahääletus. 1930. a hääletasid soomlased alkoholikeelu tühistamise poolt. REUTER-FT