2. september 1996 kell 22:00

Mariebergi leht jääb tulemata

Mariebergi esindaja Erik Monson ütles eile, et ta ei soovi kommenteerida kontserni plaani investeerida Eestis uue ajalehe loomisse või mõne olemasoleva väljaande aktsiate ostmisse enne septembri lõppu.

Projekti edasist käekäiku ei soovinud kommenteerida ka ASi Info Auto juhatuse esimees Viktor Siilats, kes on Mariebergi koostööpartner Eestis. «Otsustavad läbirääkimised Info ettevõtete grupi ja Mariebergi vahel peetakse septembris,» sõnas Siilats.

«Mõistetavalt on projektil mõtet vaid siis, kui see hakkab tootma kasumit,» märkis Siilats. «Lihtsalt raha loopida ei taha keegi.»

Tidning AB Mariebergi majandusnäitajad on selle aasta esimesel poolel nõrgenenud. Esimese poolaasta aruande kohaselt oli kontserni kasum enne tulumaksustamist 75 miljonit Rootsi krooni (137,25 mln Eesti krooni), mis on 4,7 korda väiksem kui eelmise aasta 350 miljonit Rootsi krooni (535,5 mln Eesti krooni) samal perioodil.

Eelmisest aastast nõrgemaid tulemusi näitasid ka Mariebergi grupi kaks tuntuimat ajalehte Dagens Nyheter ja Expressen. Kontserni juhtkond on põhjendanud ajalehtede majandusraskusi ajakirjanike streigiga aprillis, mis tekitas Dagens Nyheterile kahju umbes 25 miljonit Rootsi krooni (45,75 mln Eesti krooni) ja ajalehele Sydsvenskan 8 miljonit Rootsi krooni (14,6 mln Eesti krooni).

Tulemuste parandamiseks on väljatöötamisel ümberstruktureerimisprogramm, mis näeb ette 350 miljoni Rootsi krooni (640,5 mln Eesti krooni) kulutamist veel sellel aastal. Hästi informeeritud isikute sõnul tähendab see Mariebergile käesoleva aasta lõpetamist kahjumiga.

1998. aasta alguseks vähendatakse töötajate arvu 500 inimese ehk viiendiku võrra, selle aasta lõpuks kaotab Rootsis töö 250 ajakirjanikku.

ASi Postimees juhatuse esimees Mart Kadastik ütles, et tema andmetel on suurem osa kirjastamisega seotud ärimehi Eestis pidanud Mariebergi esindajatega läbirääkimisi. «Kaaluti võimalusi tulla Eestisse olemasolevate väljaannete, näiteks Eesti Päevalehe või Õhtulehe osaluse kaudu, kuid sellisel juhul soovib Marieberg saada kontrollpakki,» teadis Kadastik.

Ta teatas, et Postimees on arutanud Mariebergi esindajatega võimalust koopereeruda trüki- ja leviteenuste alal. Konkreetset kokkulepet osapoolte vahel pole tema kinnitusel sõlmitud.

«Kui rootslased peaksid asutama uue lehe, võib Põhja-Eesti väljaannetel tekkida tõsiseid eksistentsiprobleeme,» lisas ta.

Kadastik pidas tõenäoliseks, et kui Marieberg peaks investeerima Eestisse, tehakse seda uue väljaande kaudu. Samas märkis ta, et uue ajalehe puhul tekib Mariebergil probleeme meeskonna komplekteerimisega, kuna hea tasemega ajakirjanike hulk turul on piiratud.

«Ma ei usu, et ükskõik kui suure investeeringuga oleks võimalik teha kohe parimat lehte Eestis,» sõnas Kadastik.

Eesti Päevalehe peadirektor Hando Sinisalu ütles, et tal puuduvad andmed selle kohta, et Eesti Päevaleht sooviks müüa Mariebergile osalust, kuid ei välistanud mõne aktsionäri soovi müüa ära oma aktsiaid.

Viktor Siilatsi sõnul üritas Mariebergiga pidada läbirääkimisi Hans H. Luik, kes pole tema andmetel samuti konkreetse kokkuleppeni jõudnud.

Tidning AB Marieberg alustas Eesti ajaleheturul uuringuid käesoleva aasta kevadel, et selgitada välja siinseid investeerimisvõimalusi. Esialgu kaalus kontsern nii uue päevalehe kui õhtulehe asutamist. Samuti arutati võimaluse üle osta osalus mõnes juba tegutsevas päeva- või õhtulehes. Suvel peatas Marieberg seoses puhkustega ajalehe käivitamise projekti Eestis.

Tidning AB Marieberg annab välja Rootsi suurimat päevalehte Dagens Nyheter ja õhtulehte Expressen. Malmös ilmuvast päevalehest Sydsvenska Dagbladet kuulub firmale 96 protsenti.

Lisaks kuulub Mariebergile Soome Aamulehti grupist (sh majandusleht Kauppalehti) 25 protsenti, Läti päevalehest Diena 49 protsenti ja õhtulehest Rigas Balss 30 protsenti aktsiaid, Poola suurimast päevalehest Super Express 50 protsenti ja Norra päevalehest Bergens Tidende 20 protsenti aktsiaid.

Hetkel kuum