Narva-Jõesuu saab näidissanatooriumi

Sel nädalal Eestis viibinud konsultatsioonifirma esindaja Ebehard Gugg kinnitas Narva-Jõesuust saadud muljete põhjal, et probleeme on nii sanatooriumis kui linnas. Esmajärjekorras tuleks tema sõnul lahendada viisaprobleemid Venemaaga, kuna turistid tuleksid Narva-Jõesuusse peale Eesti ja Soome ka Venemaalt.

Arendusprojekti maksumus on ligi miljon krooni ja projekti koordinaatoriks saab Deutsche Ausgleichsbank. Konsultatsioonifirma Dr Gugg & Hank-Haase ülesanne on koostada Narva-Jõesuu sanatooriumi koolitus- ja turundusprogramm ning leida edasiseks arenguks investoreid. Projekti maksumuse hulgas on ka turundusalane väliskoolitus.

Ebehard Guggi sõnul on konsultatsioonifirma põhiülesanne sanatooriumi töötajate koolitus- ja turundusprogrammi väljatöötamine, samuti piirkonna infrastruktuuri arendamise kava koostamine. Projekti esimese etapi kava pannakse paika jaanuaris, sellele järgneb kahepäevane seminar Narva-Jõesuus. Sarnased projektid kavatseb Saksa firma ellu viia ka Kuressaares, Pärnus ja Haapsalus.

Narva-Jõesuu sanatooriumi direktor Arno Mitt tunnistas, et tal ei ole veel täpset ülevaadet, mis on sakslastel Narva-Jõesuus plaanis. «Nad tahavad praegu tervet seda regiooni oma shefluse alla võtta ja öeldi, et meie sanatoorium jääb väljaõppebaasiks,» lisas Mitt.

Kui nõukogude aastatel külastas Narva-Jõesuud aastas 100 000 turisti, siis tänavune sanatooriumi külastajate arv küünib direktori sõnul heal juhul tuhandeni. Põhiosa klientuurist moodustavad Miti sõnul soomlased.

Ebehard Gugg ütles, et külastajate arvu pole võimalik kiiresti endisele tasemele viia. Kui palju vajab sanatoorium investeeringuid, ei osanud ta esialgu veel öelda. Saksa konsultandi sõnul sõltub see sellest, millise orientatsiooni ja struktuuriga turismimajandus Narva-Jõesuus välja kujundatakse.

Narva-Jõesuu sanatooriumi selle aasta käive on kuni seitse miljonit krooni. Sügisest kuulub sanatoorium ainult eraisikutele, aktsionäride arv on alla kahesaja.