5. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Eile liitis Ühispank endaga PEPi

Eile alla kirjutatud lepingu kohaselt liidab Ühispank endaga Põhja-Eesti Panga. Kahe panga liitumisprotsess lõpeb pärast seda, kui pankade aktsionärid on liitumislepingu heaks kiitnud ning lepingu on kinnitanud ka Eesti Pank. Ühispanga erakorraline üldkoosolek, mis PEPi liitmisotsuse peaks heaks kiitma, toimub veebruari alguses.

Äripäeva andmeil vahetatakse Põhja-Eesti Panga sildid välja Eesti Ühispanga omade vastu veebruari alguses. Liitunud panga nimeks jääb Eesti Ühispank, kinnitas Ühispanga juhatus eilses pressiteates.

Seni oli Ühispank üks Põhja-Eesti Panga kolmest aktsionärist. Ühispangale kuulus 1/6, valitsusele 1/2 ja Eesti Pangale 1/3 PEPi 60 miljoni krooni suurusest aktsiapakist. Eile toimunud PEPi aktsionäride üldkoosolekul aktsionäre esindanud Eesti Panga president Vahur Kraft, Ühispanga president Ain Hanschmidt ja rahandusminister Mart Opmann otsustasid anda nõusoleku PEPi aktsiakapitali maha kandmiseks ja PEPi müümiseks Ühispangale.

Kokku oli PEPi kahjum Eesti Panga infobülletääni andmeil 220 miljonit krooni, mis oli tagatud 1995. a PEPile antud valitsuse ja Eesti Panga garantiidega. PEPi 60 miljoni kroonise aktsiakapitali maha kandmiseks andis valitsus nõusoleku eelmise aasta 23. detsembri kinnisel istungil. Ühispank sai ülejäänud kahjumi katmiseks Logistika maja Tartu maanteel, veel mõned hooned ja finantsvahendid. Ühispank PEPi kahjumeid üle ei võtnud.

Ühispanga ja PEPi liitumise tulemusena möödub Ühispank bilansimahult Eesti Hoiupangast ja muutub Hansapanga järel suuruselt teiseks Eesti kommertspangaks. Tänu PEPi aktsiakapitali mahakandmisele, Ühispanga poolt PEPile antud 50 miljoni kroonisele laenule ja teistele pankade omavahelistele tehingutele kujuneb liitunud Eesti Ühispanga bilansimahuks 4,6--4,7 miljardit krooni.

Liitumisest võidab Ühispank juurde ca 30 miljonit krooni kasumit, mida PEP oleks iseseisvalt tegevust jätkates sellel aastal teeninud. Ühispanga enda selle aasta kasumiks prognoosivad analüütikud ca 70--90 miljonit krooni.

Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm on varem öelnud, et Ühispanga ja PEPi liitmisel õnnestub haldus- ja administratiivkulude pealt kokku hoida ca 40 miljonit krooni aastas. Liitunud Ühispanga selle aasta kasum jääb sõltuvalt liitumiskulude suurusest erinevatel hinnangutel 120--160 miljoni krooni vahele.

Kuigi Ühispangast sai PEPi aktsionär juba 1995. aasta sügisel, Ühispank avalikult kahe panga liitmise soovist ei rääkinud. Konkurendid on pidanud kahe panga liitumise nõrgimaks kohaks suure riigiraha osakaaluga panga olulist kasvamist. Liitunud Ühispangas on riigiraha umbes veerand panga aktivatest.

Ühispanga president Ain Hanschmidt on varem kinnitanud, et Ühispank soovib järk-järgult riigi vahendite osakaalu pangas vähendada. Samas ta lisas, et riik ja poliitika on muutunud stabiilsemaks, mistõttu ta ei näe riigi raha suures osakaalus probleemi.

Hansapanga juhatuse aseesimehe Rain Lõhmuse sõnul on kahe panga liitumine loogiline käik ja majanduslikult põhjendatud otsus. «Kui aktsiakapital maha kanti, siis Ühispank tehingu eest tõenäoliselt midagi ei maksnud,» ütles Lõhmus. «Ausalt öeldes oleks ka patt nõuda, et keegi PEPi eest maksaks.»

Lõhmus rääkis, et tema hinnangul on valitsusel olnud kolm riiklikku pankade abistamise programmi: Hansapank sai kolmandiku Hoiupanga aktsiatest, millest teenis korraliku kasumi; Hoiupank sai tasuta Tööstuspanga; nüüd on Ühispanga kord, kes saab tasuta PEPi.

Ühispank alustas PEPi liitmisprotsessi 1996. aasta sügisel aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumisega, mil Ühispanga nõukogu küsis aktsionäridelt luba panga aktsiakapitali laiendamiseks 11,4 miljoni eelisaktsia võrra.

Ühispanga soov aktsiakapitali laiendada tekitas investorite hulgas segadust, kuna Ühispanga aktsiakapital oli juba siis Eesti kommertspankadest suurim. Seetõttu langes Ühispanga aktsia hind peale uudise avaldamist peaaegu nelja krooni võrra. Hanschmidt ei soovinud sügisel avalikustada, et aktsiakapitali laiendamine on vajalik PEPi liitmiseks Ühispangaga.

Praegu on Ühispanga aktsiakapital 235 miljonit krooni. Ühispanga nõukogul on õigus ilma aktsionäridelt täiendavalt luba küsimata suurendada aktsiakapitali kuni 349 miljoni kroonini.

Selle aasta algul kavandab Ühispank aktsiakapitali suurendada umbes 30 miljoni krooni võrra, mille põhjuseks on bilansimahu kasv 5 miljardi kroonini. Praegu töötab Ühispangas 800 ja Põhja-Eesti Pangas 420 inimest. Liitumise järel peaks esialgsete kavade kohaselt liitunud panka tööle jääma 1000 inimest.

Ühispank plaanib kokku tõmmata ka oma kontorite võrku. Praegu on Ühispangal 56 kontorit ja PEPil kümme kontorit. Pärast liitumist jääb pangale selle aasta lõpuks alles umbes 50 kontorit.

Äripäeva riskireitingus liitunud Ühispanga positsioon paraneb. 30. novembri andmete seisuga oleks liitunud Ühispank jaganud Hansapanga järel koos Forekspangaga teist ja kolmandat kohta.

Analüütikute hinnangul peaks pärast kahe panga liitumist Ühispanga aktsia hind oluliselt tõusma. EE Investeeringute ASi juhatuse esimees Margus Järv ütles BNSile, et Ühispanga aktsia hind võib tõusta seniselt ca 34 kroonilt 50 kroonini.

Jaga lugu:
Hetkel kuum