Saku lex muundus contra Sakuks. Esialgselt esitasid Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ja parempoolne Vootele Hansen riigikogule alkoholiaktsiisi seaduse muudatuse, mis pidi diferentseerima õlletootjatele kehtivaid aktsiisimäärasid nende tootmismahu järgi. Eesti suurtootjale, Saku õlletehasele oleks kehtinud seejuures keskmisele tootmismahule vastavad aktsiisid, suurema tootmismahuga välismaistele tootjatele aga kõrgemad aktsiisid. Seaduse menetlemise käigus on aga olukord muutunud.
Kui kõik teised Eesti õlletootjad hakkaksid aktsiisi maksma nagu keskmise või väikese mahuga tootjad, siis Saku kuuluks suurtootjate sekka ja maksaks seetõttu liitri pealt krooni võrra kõrgemat aktsiisi. Suurtootja tootmismahuks on üle 20 mln liitri ja keskmise tootja puhul 5--20 mln liitrit aastas. Viimane maksaks kangema õlle liitri pealt 3 ja lahjema õlle pealt 2,5 krooni aktsiisi. Suurtootja vastavalt 4 ja 3,5 krooni.
Riigikogu sahinad räägivad, et seadusemuudatus läheb läbi. See tähendaks, et kevadel tõusevad poelettidel Saku ja välismaiste õllemarkide hinnad. Selle üle rõõmustavad maasaadikud, kes kogu aeg on oodanud, et kodumaine turg oleks välismaisest kaubast puhas. Nad ütlevad ju otse välja: «Milleks keerutada, kehtestame kaitsetollid.» Praeguse eelnõu järgi osutub aga lüüasaajaks Saku õlletehas. Viimasel tuleks ilmselt teha uusi investeerimisotsuseid ning kaaluda, kas ei tasuks viia osa tootmist üle Lätti.
WTO reegleid arvestades oleks loogiline, et aktsiisi ei kehtestata tootmismahu, vaid alkoholisisalduse järgi. Sellise ettepanekuga on välja tulnud reformierakond, kuid valitsus andis sellele eitava hinnangu. Esmaspäeval selgub siis, kas parlamendi soosingu saab tootmismahu järgi aktsiise diferentseeriv eelnõu, mis jõustuks selle aasta aprillis.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.