Baltimaad lähenevad Euroopa Liidule

Nii Eesti, Läti kui Leedu suhtuvad Euroopa Liidu esitatavatesse nõuetesse väga tõsiselt ning lähenemisprotsess areneb edukalt, tõdeb Gradin, kelle vastutusvaldkondadeks on õigus-, immigratsiooni-, asüüli- jm küsimused.

«Kui riik tahab võita usalduse ning ootab välisfirmade ja investeeringute tulekut, siis kõigepealt tuleb kord majja lüüa. Ja seda mõistavad Baltimaad suurepäraselt,» sõnas EK volinik. Sellest seisukohast on olulised piirikontrolli-, tolli- ja asüüliküsimused. Euroopa Liit toetab rahaga tolliametnike, politseinike ja seaduseloojate koolitust ning piirikontrolli kommunikatsioonisüsteemide väljaarendamist.

Küsimusele, millal Baltimaad võivad saada Euroopa Liidu liikmeks, Anita Gradin täpset vastust ei andnud, kuid ta tunnustas Baltimaid selle eest, et nad on loobunud oma ebarealistlikest püüdlustest saada kohe-kohe ELi liikmeks. Tuues näiteks, et Euroopa majanduspiirkonna läbirääkimised võtsid aega ligi kaheksa aastat, arvab ta, et väga kiiresti see ei lähe.