• OMX Baltic−0,44%271,58
  • OMX Riga−0,41%870,67
  • OMX Tallinn−0,44%1 744,49
  • OMX Vilnius−0,66%1 041,15
  • S&P 5000,1%6 001,35
  • DOW 300,69%44 293,13
  • Nasdaq 0,06%19 298,76
  • FTSE 1000,65%8 125,19
  • Nikkei 2250,08%39 533,32
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%102,3
  • OMX Baltic−0,44%271,58
  • OMX Riga−0,41%870,67
  • OMX Tallinn−0,44%1 744,49
  • OMX Vilnius−0,66%1 041,15
  • S&P 5000,1%6 001,35
  • DOW 300,69%44 293,13
  • Nasdaq 0,06%19 298,76
  • FTSE 1000,65%8 125,19
  • Nikkei 2250,08%39 533,32
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%102,3
  • 14.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Neljarattalised sõbrad lähevad aina uuemaks

Kes meist ei näeks und või unistaks autost -- kellel ei ole, tahab seda saada, kellel juba on, tahab paremat hankida. Viimased automüüginumbrid räägivad selget keelt, et üha enam inimesi saab oma unistuse ka uhiuueks kiiskavaks tõelisuseks muuta.
Märtsis müüsid Eesti autofirmad üle 750 uue auto, neist ligi 600 olid sõiduautod. Tegemist on rekordilise tulemusega selle 15 kuu jooksul, mil Äripäev on koostanud autode müügiülevaateid. Kokku on need firmad tänavu müünud veidi üle 2000 uue sõiduki. Kui arvestada, et umbes kümmekond protsenti neist müüdi väljapoole Eestit, siis võib öelda, et keskmiselt on meie teedele lisandunud aasta algusest kakskümmend vastset sõidukit päevas. Võrdluseks nii palju, et mullu sama ajaga oli jõutud müüa peaaegu kaks korda vähem.
Huvi tõusu uute autode muretsemise vastu võib seletada üldise elatustaseme kasvuga, kuid kindlasti ei ole see veel jõudnud nii heale järjele, kui meie kallitest autodest kihavat tänavapilti vaadates võiks arvata. Autode hinnad ei ole aga viimasel ajal kuigivõrd kasvanud. Erilist vajadust nende tõstmise järele automüüjad ei tunnegi, sest niigi on omalt poolt hinnale juurde pandud 10--30 protsenti. Kliendil on seega veel ka tingimisruumi.
Omavaheline tugev konkurents sunnib automüüjaid tegema automuretsemise tingimused kliendi jaoks üha vastuvõetavamaks. Näiteks liisinguga auto ostmine on pidevalt soodsamaks muutunud ning ettevõtja seisukohalt on kindlasti kergem uue auto eest iga kuu mõnituhat krooni maksta, kui korraga märgatav kogus raha välja laduda.
Uutest autodest 85% ostavadki firmad. Kuigi nende hulgas on palju vastloodud ettevõtteid, on kindlasti palju neidki, mis oma pruugitud auto(d) uute vastu välja vahetavad.
Autoomanike kogemustele tuginedes võib öelda, et autoost on vägagi emotsionaalne tegu. Pole sugugi haruldane, et sõidukit ostma minnes on valmis mõeldud kindel mark, mudel ja värv, kuid autosalongist naastakse hoopis teistsugusega. Selleks on aga tarvilik, et valik oleks rikkalik ning näha ja käega katsuda. Müüjale tähendab see, et miljonid kroonid peavad olema kogu aeg kauba all kinni ning see pole kõikidele jõukohane. Samas näitab edetabel, et selline müügitaktika -- lai valik ja võtmed kohe kätte -- on osutunud edukaks.
Eesti autoregistris oli 1. aprillil kirjas rohkem kui pool miljonit sõidukit, neist üle 400 000 on sõiduautod. Ei ole kahtlust, et uus auto on nii juhi, kaasliiklejate, jalakäijate kui keskkonna seisukohast sõbralikum kui vana. Äripäeva arvates on uute autode osakaalu suurenemine tervitatav, kui selleks muidugi riigiametnike autoparki ei suurendata, mis on omaette teema. Uute autode muretsemine näitab mingis mõttes ka autoomanike suhtumise ja väärtushinnangute muutumist ning suurema tähelepanu pööramist turvalisusele.
Kahju ainult, et meie ajast ja arust teed ei suuda autode uuenemisega sammu pidada ning nende parandamiseks mõeldud raha on riigiametnikud liiga altid teeaugust eelarveauku ümber tõstma.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.11.24, 08:00
Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele