18 juuni 1997

Konteineriterminaali rajaja on valmis miljoniteks

Ferry Terminaali ASi juht Sergei Artjomov ütles, et terminaali rajamine toimub ilmselt etappide kaupa, võimsuste kasvu kohaselt. Ta lisas, et kuna praegu pole Tallinna Sadama ja Ferry Terminaali vahel koostööprojekti detailid lõplikult paika pandud, pole selge, kes kui palju investeerima peab.

Artjomovi hinnangul tuleks Ferry Terminaalil esimese kolme aasta jooksul ehitusse investeerida 80--96 miljonit krooni. Ta lausus, et sadam peaks valmis ehitama hüdrotehnilised seadmed ja kai. Peale selle tuleks sadamal rajada vajalikud kommunikatsioonid ja vajadusel ka piirivalve- ja tollipunkt.

Artjomov ütles, et Ferry Terminaal on viimase kolme aastaga investeerinud terminaali projekti ligi 42 miljonit krooni. Investeeringud on osutunud võimalikuks tänu Eesti kommertspankade krediidivõimaluste paranemisele, sest firma ise sellist raha teenida ei suuda, sõnas ta.

Artjomovi sõnul rajab Ferry Terminaal konteineriterminaali jaoks vajalikud kaupade töötlemislaod ja ümberlaadimistehnika. Pärast konteineriterminaali lõplikku valmimist peaks terminaal olema võimeline läbi laskma 150 000 TIN-konteinerit aastas.

Ferry Terminaal tegutseb praegu Muuda sadama 13. ja 15. kai ehitusel. Ettevõte tegeleb ka autovedude ja kaupade ladustamisega, lisaks on firmal tolliterminaali õigused. Lähiajal hakatakse pakkuma tollimaakleriteenuseid, ütles Artjomov.

Tallinna Sadama finantsdirektori Sandor Liive sõnul vähendab sadama investeeringuid maismaal see, et Ferry Terminaalil on rajatava terminaali kõrval juba oma terminaal olemas. Küll võiks sadam tema sõnul rajada kaks uut kaid ja selle teenindamiseks vajaliku tehnoloogia.

ASi Eesti Merelaevandus erastamiskonkursi võitnud AS ESCO Holding on samuti teatanud, et firma on huvitatud konteineriterminaali rajamise projektist ja on nõus sinna investeerima vähemalt 200 miljonit krooni. ESCO Holdingu juhataja Olev Schults on kinnitanud, et nad on Ferry Terminaaliga eelläbirääkimisi pidanud.

Sandor Liive sõnul on ESCO Holdingu osalemine terminaali rajamise projektis mõeldav, sest sadamale on tähtis, et terminaal töötaks korralikult ja operaator investeeriks sinna piisavalt raha.

Jüri Laving Eesti teaduste akadeemia majandusinstituudist lausus, et konteineriterminaali rajamine on Eesti transiidile hädavajalik, sest maailma transiidis on viimasel ajal konteinerivedude osakaal kasvanud.

Laving lausus, et konteinerivedude osakaalu suurenemise üks põhjusi võib olla see, et nendes veetakse tarbekaupu, mille järele on nõudmine võrreldes toorainega kasvanud. Praegu on Tallinna Sadamal kaks konteineriterminaali, üks kesklinna ja teine Muuga sadamas, kuid nende maht pole suur.

Lavingu sõnul on konteinerivedude puhul määrava tähtsusega esiteks transiiditeekonna maksumus, veo kiirus ja võimalikult väike kaupade kadumise risk.

Tallinna Sadama laadimistööde kogumaht oli viie kuuga 6,58 miljonit tonni, mis on üle 700 000 tonni enam kui aasta tagasi samal perioodil. Transiit moodustas sellest 4,5 miljonit tonni ehk 68,8 protsenti.

Hetkel kuum