Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konteineriterminaali rajaja on valmis miljoniteks

    Ferry Terminaali ASi juht Sergei Artjomov ütles, et terminaali rajamine toimub ilmselt etappide kaupa, võimsuste kasvu kohaselt. Ta lisas, et kuna praegu pole Tallinna Sadama ja Ferry Terminaali vahel koostööprojekti detailid lõplikult paika pandud, pole selge, kes kui palju investeerima peab.
    Artjomovi hinnangul tuleks Ferry Terminaalil esimese kolme aasta jooksul ehitusse investeerida 80--96 miljonit krooni. Ta lausus, et sadam peaks valmis ehitama hüdrotehnilised seadmed ja kai. Peale selle tuleks sadamal rajada vajalikud kommunikatsioonid ja vajadusel ka piirivalve- ja tollipunkt.
    Artjomov ütles, et Ferry Terminaal on viimase kolme aastaga investeerinud terminaali projekti ligi 42 miljonit krooni. Investeeringud on osutunud võimalikuks tänu Eesti kommertspankade krediidivõimaluste paranemisele, sest firma ise sellist raha teenida ei suuda, sõnas ta.
    Artjomovi sõnul rajab Ferry Terminaal konteineriterminaali jaoks vajalikud kaupade töötlemislaod ja ümberlaadimistehnika. Pärast konteineriterminaali lõplikku valmimist peaks terminaal olema võimeline läbi laskma 150 000 TIN-konteinerit aastas.
    Ferry Terminaal tegutseb praegu Muuda sadama 13. ja 15. kai ehitusel. Ettevõte tegeleb ka autovedude ja kaupade ladustamisega, lisaks on firmal tolliterminaali õigused. Lähiajal hakatakse pakkuma tollimaakleriteenuseid, ütles Artjomov.
    Tallinna Sadama finantsdirektori Sandor Liive sõnul vähendab sadama investeeringuid maismaal see, et Ferry Terminaalil on rajatava terminaali kõrval juba oma terminaal olemas. Küll võiks sadam tema sõnul rajada kaks uut kaid ja selle teenindamiseks vajaliku tehnoloogia.
    ASi Eesti Merelaevandus erastamiskonkursi võitnud AS ESCO Holding on samuti teatanud, et firma on huvitatud konteineriterminaali rajamise projektist ja on nõus sinna investeerima vähemalt 200 miljonit krooni. ESCO Holdingu juhataja Olev Schults on kinnitanud, et nad on Ferry Terminaaliga eelläbirääkimisi pidanud.
    Sandor Liive sõnul on ESCO Holdingu osalemine terminaali rajamise projektis mõeldav, sest sadamale on tähtis, et terminaal töötaks korralikult ja operaator investeeriks sinna piisavalt raha.
    Jüri Laving Eesti teaduste akadeemia majandusinstituudist lausus, et konteineriterminaali rajamine on Eesti transiidile hädavajalik, sest maailma transiidis on viimasel ajal konteinerivedude osakaal kasvanud.
    Laving lausus, et konteinerivedude osakaalu suurenemise üks põhjusi võib olla see, et nendes veetakse tarbekaupu, mille järele on nõudmine võrreldes toorainega kasvanud. Praegu on Tallinna Sadamal kaks konteineriterminaali, üks kesklinna ja teine Muuga sadamas, kuid nende maht pole suur.
    Lavingu sõnul on konteinerivedude puhul määrava tähtsusega esiteks transiiditeekonna maksumus, veo kiirus ja võimalikult väike kaupade kadumise risk.
    Tallinna Sadama laadimistööde kogumaht oli viie kuuga 6,58 miljonit tonni, mis on üle 700 000 tonni enam kui aasta tagasi samal perioodil. Transiit moodustas sellest 4,5 miljonit tonni ehk 68,8 protsenti.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.