• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kroon tõi uued võtted rahatrükkimisse

    De La Rue töötas krooni trükkimiseks välja täiesti uue arvutisüsteemi, sest endine süsteem oli liiga aeganõudev, lausus De La Rue sularaha süsteemide divisjoni kommertsdirektor.
    Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski sõnul oli John Burbidge-King see mees, kes viis kokku Eesti Panga ja Thomas De La Rue esindajad. Burbidge-King viibis esimest korda Eestis 1990. a talvel, kui ta oli firma trükkimisdivisjoni juhataja.
    Burbidge-Kingi sõnul pidas De La Rue tuliseid vaidlusi Inglismaa välisministeeriumis, sest maailmas levinud tavade kohaselt ei saa trükkida raha, kui puudub riik. «See teeb sama välja, kui läheksime Texasesse ja teeksime seal kohaliku, dollarist sõltumatu raha,» lisas ta. Lõpuks ei olnud rahatrükkimise vastu ka Inglismaa valitsus, sest tegemist oli erafirmaga, kes pidi kõik sellega kaasnevad riskid ise kandma.
    Esialgse avaliku konkursi tulemusel jäi Inglise firma Eesti Panga silmis kõrvale, sest USA firma United States Banknote Co pakutud hind oli kolmandiku võrra madalam ja võimaldas saada kaheks ja pooleks aastaks krediiti. Ameerika firmaga sõlmiti ka leping, kuna aga ameeriklased ei suutnud tähtaegadest kinni pidada ja rahatähed ei vastanud ei trükitehniliselt ega turvamärkide tasemelt kehtestatud nõuetele, siis katkestati leping selle firmaga ja sõlmiti 10. mail leping Thomas De La Ruega. Viimane oli selleks ajaks nõus ka krediiti andma.
    John Burbidge-King meenutas, et lepingu sõlmimine toimus väga kiiresti, sest kardeti Vene spioone. «Mulle helistati hotelli ja kästi kiiresti välja tulla,» meenutas ta. «Läksime mingisse majja, mida ma praegu enam üles ei leiaks, ja kirjutasime lepingule alla. Siis lahkusin kohe Eestist.»
    Rahatähtede näidised viidi Burbidge-Kingile Helsingisse. «Mees, kes mulle näidised tõi, tuli ööpimeduses väikese kaatriga üle lahe Soome,» rääkis ta. «See mees ei näinud üldse ametlik välja, habetunud, teksastes ja kampsuniga.»
    Võimalikke riske hindab Burbidge-King tagantjärele olematuks. Kui enamik lääneriike arvas, et Eesti iseseisvumine ei ole võimalik ja katsed sõltumatust saavutada lõpevad varem või hiljem läbikukkumisega, siis Burbidge-King mõtles teisiti. «Eestis valitsev õhkkond tekitas veendumuse, et kõik läheb nii, nagu plaanitud,» kinnitas inglane. «Sisetunne ütles seda ja seda tunnet peab uskuma.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.