• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kroon tõi uued võtted rahatrükkimisse

    De La Rue töötas krooni trükkimiseks välja täiesti uue arvutisüsteemi, sest endine süsteem oli liiga aeganõudev, lausus De La Rue sularaha süsteemide divisjoni kommertsdirektor.
    Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski sõnul oli John Burbidge-King see mees, kes viis kokku Eesti Panga ja Thomas De La Rue esindajad. Burbidge-King viibis esimest korda Eestis 1990. a talvel, kui ta oli firma trükkimisdivisjoni juhataja.
    Burbidge-Kingi sõnul pidas De La Rue tuliseid vaidlusi Inglismaa välisministeeriumis, sest maailmas levinud tavade kohaselt ei saa trükkida raha, kui puudub riik. «See teeb sama välja, kui läheksime Texasesse ja teeksime seal kohaliku, dollarist sõltumatu raha,» lisas ta. Lõpuks ei olnud rahatrükkimise vastu ka Inglismaa valitsus, sest tegemist oli erafirmaga, kes pidi kõik sellega kaasnevad riskid ise kandma.
    Esialgse avaliku konkursi tulemusel jäi Inglise firma Eesti Panga silmis kõrvale, sest USA firma United States Banknote Co pakutud hind oli kolmandiku võrra madalam ja võimaldas saada kaheks ja pooleks aastaks krediiti. Ameerika firmaga sõlmiti ka leping, kuna aga ameeriklased ei suutnud tähtaegadest kinni pidada ja rahatähed ei vastanud ei trükitehniliselt ega turvamärkide tasemelt kehtestatud nõuetele, siis katkestati leping selle firmaga ja sõlmiti 10. mail leping Thomas De La Ruega. Viimane oli selleks ajaks nõus ka krediiti andma.
    John Burbidge-King meenutas, et lepingu sõlmimine toimus väga kiiresti, sest kardeti Vene spioone. «Mulle helistati hotelli ja kästi kiiresti välja tulla,» meenutas ta. «Läksime mingisse majja, mida ma praegu enam üles ei leiaks, ja kirjutasime lepingule alla. Siis lahkusin kohe Eestist.»
    Rahatähtede näidised viidi Burbidge-Kingile Helsingisse. «Mees, kes mulle näidised tõi, tuli ööpimeduses väikese kaatriga üle lahe Soome,» rääkis ta. «See mees ei näinud üldse ametlik välja, habetunud, teksastes ja kampsuniga.»
    Võimalikke riske hindab Burbidge-King tagantjärele olematuks. Kui enamik lääneriike arvas, et Eesti iseseisvumine ei ole võimalik ja katsed sõltumatust saavutada lõpevad varem või hiljem läbikukkumisega, siis Burbidge-King mõtles teisiti. «Eestis valitsev õhkkond tekitas veendumuse, et kõik läheb nii, nagu plaanitud,» kinnitas inglane. «Sisetunne ütles seda ja seda tunnet peab uskuma.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.