7 august 1997

Sügisel ootab aktsiaturgu stabiilne hindade kasv

Tallinna väärtpaberibörsil viimastel nädalatel toimunud ootamatu hinnatõusuga on kaasnenud spekulatsioonid, et aktsiabuum võib lõppeda börsikrahhiga.

Äripäeva arvates ei järgne suvisele kiirele aktsiahindade tõusule mingit suurt aktsiahindade langust ja Tallinna väärtpaberibörsi ei oota ees krahh. Muidugi tuleb börsil ette perioode, kus hinnad langevad, sest tõenäoliselt hakkavad investorid pärast suvist kiiret hinnatõusu kasumit välja võtma.

See ei tohiks aga tekitada mingit erilist paanikat, sest langus kestab tõenäoliselt ainult mõne päeva, kuna kohe tekib ka ostusurve ning hinnad stabiliseeruvad. Aktsiahindade stabiliseerumisele aitab kaasa ka see, et kindlasti suunatakse osa börsil teenitud kasumist tagasi börsile.

Kuna tormilise hinnatõusu tegid läbi pangandussektori ja börsi põhinimekirjas olevate ettevõtete aktsiad, kuid börsi uustulnukad nii populaarsed ei olnud, siis võib suvise hinnatõusu põhjustajaks pidada välisinvestoreid. Kindlasti suurendas välisinvestorite investeerimishuvi mitu Eesti kohta suvel ilmunud positiivset uudist.

Kasumi väljavõtmisest tingitud lühiajalisest langusest ohtlikum on see, kui aktsiahinnad langevad protsentuaalselt küll vähe, kuid kui langus on stabiilne ja kestab mitu kuud. Siis ei tõtta investorid enam oma raha börsile tagasi investeerima, vaid kasutavad selle paigutamiseks alternatiivseid võimalusi. Selline stsenaarium on aga vähe tõenäoline.

Praegune tõusev trend muutuks vastupidiseks siis, kui Eesti kohta ilmuksid mingid väga negatiivsed uudised, mis sunnivad välisinvestorid siit lahkuma. Näiteks kui selgub, et Eesti pankadel ei õnnestu saada vabaks Vene maksupolitsei poolt arestitud kontosid ja pankade raha jääbki Venemaale või kui selgub, et statistikaamet tegi kuskil näpuka ja kirjutas kogemata käesoleva aasta esimese kvartali tegelikule majanduskasvule nulli lõppu.

Kindlasti ei põhjusta aga aktsiaturu kiiret ja ränka langust iga kuu kolmandal reedel toimuvad optsioonide lunastamised, nagu prognoosis oma üleeilses juhtkirjas ajaleht Postimees. Optsioonide lunastamine mõjutab küll aktsiate hindu, kuid see mõju pole nii suur, et käivitaks börsil musta stsenaariumi.

Postimees on oma prognoosi tehes lähtunud sellest, et kõik optsioonid on ostetud üheks kindlaks tähtajaks. Tegelikult see nii ei ole. Samas on tähelepanemata jäetud tõsiasi, et kuigi optsioonide lunastamistähtaeg on iga kuu kolmanda nädala reedel, hakatakse optsioone tegelikult tagasi müüma mitu päeva varem. Sellepärast ei kujuta optsioonide realiseerimine aktsiaturule suurt ohtu.

Seoses börsiga teeb Äripäeva hoopis murelikuks see, et börsil toimuv on tekitanud paljudes ettevõtjates kiusatuse suunata firma pangakontol olev raha börsile kiiret tulu teenima. Praegu tegutseb aktsiaturul iga viies Eesti ettevõte.

Toimetus soovitab ettevõtjatel hoiduda käibevahendite investeerimisest aktsiatesse. Aktsiate asemel võiks raha paigutada hoopis rahaturufondidesse, kus risk rahast ilma jääda on tunduvalt väiksem.

Hetkel kuum