• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sügistormid kütuseturul

    «Turul on alanud tõsine ümberkujunemine,» kinnitab Riiast Shelli Balti piirkonna juht Pedro Cardenes. Muudatused Eesti kütuseturul on tema sõnul loomulikud, sest sama toimub praegu kõikjal maailmas.
    «Turu jagamise järel on Eestis viis-kuus tugevat firmat, väikesed peavad ühinema või kaovad areenilt,» sõnab Cardenes.
    Eesti kütusefirmade ühinemisläbirääkimised said hoogu juurde, kui augustis jõudis avalikkuseni teade, et Norra-USA kontsern Hydro Texaco kavatseb ära osta EK tanklaketi. Tänaseks on kütusefirmade ameeriklastest omanike läbirääkimised väljaspool Eestit jõudnud Äripäeva andmetel sellisesse järku, kus pooled kooskõlastavad lepingu üksikasju ehk teisisõnu kauplevad ostuhinna üle.
    Eelmisel suvel ASi Esoil erastamise teel ka EK tanklate omanikuks saanud USA kontsern Coastal küsib tanklate eest tõenäoliselt vähemalt sama suurt summat, millega Esoil riigilt ära osteti ehk 10 miljonit USA dollarit (üle 140 mln krooni). Hydro Texaco omalt poolt üritab hinda alla kaubelda.
    EK eelmise aasta kahjum oli 28 miljonit krooni, kuid väidetavalt on see tegelikust kahjumist mõnevõrra suurem, et näidata ettevõtte tänavust kasumit müügihetkel võimalikult suurena.
    «Kas ühte tanklaketti juhitakse Houstonist või mõnest teisest Ameerika linnast, seal pole tegelikult mingit vahet,» ütleb ASi Alexela Oil peadirektor Heiti Hääl. Pikemas perspektiivis tähendab EK tanklaketi ostmine aga seda, et Hydro Texaco saab asuda täitma oma eesmärki saavutada pärast sajandivahetust Eestis turuosaks 30 protsenti.
    Kui Hydro Texaco ja Coastal ei peaks hinnas kokkuleppele jõudma, astub mängu järgmine EK ostust huvitatu -- Soome kontsern Neste. Neste ja EK tanklate ühinemisel tekiks Eestis küll suurim bensiinijaamade kett, kuid Neste huvi ei ole Eestis kütuse jaemüügihinda dikteerida. Neste eesmärk on müüa maha Porvoo tehases toodetud bensiin, mitte saavutada iga hinna eest turuliidri positsiooni.
    Ainus kütusefirma, kelle puhul võiks kõne alla tulla EK tanklaketi ostmise järel järsk hinnamuutus, on Norra kontsern Statoil. Äripäeva andmetel pole Statoil seni EK ostmise vastu huvi üles näidanud.
    Praegu Tallinnas bensiini hinda dikteeriv Statoil üritab täita Eestisse investeerimisel seatud ülesande, saavutada 25 protsendi suurune turuosa, rajades oma tanklad tihedama liiklusega punktidesse.
    EK omanikud on seni kangekaelselt kinnitanud, et mingit otsust firma müügiks pole veel tehtud. «Suure ostuhuvi tõttu otsustasime vastu võtta kõik pakkumused, et otsustada, kas EK müük on kasulik,» räägib EK peadirektor ameeriklane Charles Worman.
    Võimalust, et EK Coastali käe all jätkab, peetakse kütuseringkondades kaduvväikeseks. Ameerikast on jaemüügifirma juhtimine väga raske, kohalikel juhtidel puudub samas otsustusõigus ka kütusehinna määramisel. Coastalil puudub lisaks sellele ka jaemüügi kogemus väljaspool Ameerika mandrit.
    Kahe kohaliku kütusefirma Alexela ja Petra ühinemine pärast Alexela aktsionäride üldkoosolekut 19. septembril oli signaal selle kohta, et kohalikud kütusefirmad on jõudnud ellujäämise võtme tunnetamiseni. Väikefirma juhtimise asemel on mõistlik seljad kokku panna ja ühiselt suurte haidega võistelda.
    Oma firmast loobumine ja suurema ettevõte ühe juhina jätkamine ei ole kerge samm, mistõttu tuleb anda au meestele, kes seda tunnetasid. Sellele juhtis nädalalehe Eesti Ekspress veergudel tähelepanu Alexela asutaja Juhan Kolk, kes tegi sügava kummarduse Petra omanike poole. «Loodan, et eestimaalased hakkavad lõpuks eelistama kodumaist tanklaketti,» lisas Kolk.
    Kohaliku tanklaketi äriidee on lihtne. Ettevõttel on palju aktsionäre, kes aktsia väärtustamiseks ostavad bensiini oma firma tanklast. Täna on see paraku vaid helesinine unistus, sest kliendikaardiga kaasas käiva soodustuse nimel on väikeomanikud nõus kasvatama hoopis välismaiste konkurentide käivet.
    Nii kummaline kui see esmapilgul tundub, sõltus Alexela tulevik tegelikult Petra otsusest. Petra trump oli 7,5protsendiline turuosa Tallinnas, mille saavutamiseks pidanuks Alexela investeerima mitukümmend miljonit krooni. Oodatud Petra, Eriõli ja NB ühinemisel oleks tekkinud tugev kohalik konkurent, tunnistab Alexela osanik Heiti Hääl.
    Kõik kohalikud tanklaketid olid elevil, võib iseloomustada augusti keskel valitsenud meeleolu Eesti kütuseturul, kui algasid Alexela ja Petra liitumisläbirääkimised.
    Alexela jätkab ka Eriõli ja NB omanikega läbirääkimisi, mille lõpptulemust on praegu raske ennustada. Erinevalt Petrast on nii Eriõlil kui NB-l tanklaid, mille asukoht kattub Alexela omadega. Seetõttu tuleks firmade liitumisel osa tanklaid sulgeda. Börsile minna soovival Alexelal on aktsia likviidsust silmas pidades samas kasulikum paljude väikeaktsionäride, mitte paari suuraktsionäri lisandumine omanikeringi.
    Alexela ja NB läbirääkimistel on seni olnud ületamatud erimeelsused ühinemise hinna üle. «NB arvamus oma hinnast ja pragmaatiline kõrvaltvaataja arvamus lähevad suhteliselt palju lahku,» on Heiti Hääl väitnud.
    Alexela üritas esimest korda luua tugevat kohalikku tanklafirmat eelmisel suvel, kui koos ASiga Pakterminal tehti pakkumus ASi Esoil ostmiseks. Alexela huvi oli EK tanklad, Pakterminalil Maardu kütuseterminaal koos torujuhtmega Muuga sadamasse.
    Eesti on sügisel pälvinud nii ida kui lääne kütusekontsernide juhtide tähelepanu. 22. septembril külastas pärast Esoili erastamist teist korda Eestit Coastali president David Arledge. Viimati oli ta Tallinnas aasta tagasi peetud suurejoonelisel Muuga torujuhtme ametlikul avamisel. Tänavune külaskäik oli ainult formaalne viisakusvisiit, näitamaks et USA kontsern ei ole oma investeeringut Eestis unustanud.
    Hoopis suurema põnevusega ootavad kütuseärimehed, mida toob kaasa Venemaa ühe suurema kütuse jaemüüja Lukoili kõrgetasemelise delegatsiooni saabumine. Kütuseringkondades vihjatakse eri eesmärkidele. Arvestades Kopli poolsaarel asuva kütuseterminaali Dekoil investeeringuvajadusi ja Taani firma Eurodek huvi koondumist Muuga sadamasse, võib visiit olla seotud tutvumisega Dekoili terminaali olukorraga.
    Samas on väidetavalt lõppenud ka Lukoili Eesti esinduses firmasisene kontroll, mille järel võivad toimuda muudatused Lukoil Eesti juhtkonnas.
    Arvestades Eesti kütuseturu peatset ümberkujundamist, võib aimata ka Lukoili omanike huvi oma turuosa suurendamise vastu Eestis. See eeldab senise tegevuse põhjalikku analüüsi. Lukoil Eesti juhtkond on teatanud korduvalt, et firmat puudutavaid küsimusi nad kommenteerida ei soovi.
    Äripäev ennustab, et enne esimese lume tulekut on oodata mitmeid muudatusi kohalikul kütuseturul. Talverahu saabudes sõltuvad järgmised muutused väiketanklate omanike vastupanuvõimest. Ükskord jagatakse Eesti kütuseturg muu maailma eeskujul suurte tanklakettide vahel niikuinii.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Skandaalne Theranos kulutas vilepuhuja jälitamisele 150 000 dollarit
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.