12 november 1997

Kas rahakriis mõjutab 1998. aasta riigieelarve tulubaasi?

Tulude tegelikku laeku-mist kindlasti mõjutab, sest tulubaas sõltub ju otseselt majanduse kasvutempost. Olukord on sundinud Eesti Panka ja valitsust tõmbama teatud pidurid peale, et ära hoida ülekuumenemist. Nii et järgmise aasta kasvuprotsent võib tulla natuke tagasihoidlikum.

Kulude kärpimise vajadus on keerulisem küsimus, sest me ei suuda praegu prognoosida, mis täpselt juhtub.

Tähendab -- eelarve võib pärast kõiki riigikogu juurdekirjutamisi tulla selline, et on arvestatud kusagil kuueprotsendilise kasvutempoga. Võib-olla isegi viie ja poolega. Kui see välja tuleb, siis midagi kärpida vaja ei ole.

Kui see välja ei tule, siis on kaks võimalust: kas kärpida veel jõhkralt kulusid kusagil poole aasta pealt, mis on väga keeruline. Või alternatiivne võimalus: võtta järgmise aasta teisel poolel mängu teatud osa majanduse stabiliseerimise reservist, mida me nüüd moodustame.

Ilmselt küsimus, kas sealt võetakse või mitte, sõltub otseselt sellest, kui teravaks see probleem läheb. Kui ikka kasvutempo kõvasti väiksemaks jääb viiest ja poolest protsendist, siis ilmselt tuleb sealt võtta. Kui vahe on väike, siis katsutakse kulud ühekaupa läbi vaadata ja mõningaid siis kärpida.

Võib-olla annab kusagilt kokku võtta majandamiskulusid, tean, et ministeeriumid on neid planeerinud eri normatiividega. Võib-olla annab natuke kärpida koosseise või tuleb mõni auto või mööbel jätta ostmata.

Mida nimelt, sõltub kõigepealt sellest, kas me peame kärpima näiteks 50 miljonit või 150 miljonit. Midagi hirmsat sellest küll ei ole, ainult muresid, sekeldamist ja närvikulu tuleb kõvasti juurde.

Maksu suurendamine on ka muidugi veel võimalus, aga praeguses Eesti parlamendis see läbi ei lähe, nad viskavad selle välja.

Kindlasti. Eesti problee-miks on jooksevkonto puudujääk, mis on meie vastu usaldamatust tekitanud. Selle vähendamiseks peab import vähenema. Kui intressimäärad tõusevad, siis see pidurdab üldse majandustegevust ja seeläbi vähendab reaalsissetulekute kasvu ning selle kaudu omakorda importi. Aga suur osa riigieelarve tuludest tuleb ju läbi impordi ja käibemaksu. Seal näen kõige otsesemat kanalit, mispidi see võiks eelarve tulubaasi mõjutada.

Riigi kulude kärpimiseks võiks kõigepealt nimetada, et kaks niisugust suurt kivi kaelas on muidugi oma praegusel kujul haridus- ja tervishoiusektor. Seal ei ole suurt mingeid reforme toimunud.

Ettevõtte tulumaks peaks kõrgemate intresside tõttu küll vähenema. Samal ajal üksikisiku tulumaks, aga miks mitte ka ettevõtte tulumaks, võib-olla ei muutugi nii palju, sest paljud aktsiaomanikud ehk müüsid oma aktsiaid. Kui nad odavalt olid ostnud ja kallilt müüsid, peavad nad tulumaksu maksma. Siis tuleb sealt lisatulusid. Tarbimise vähenemisega käive kaubandussektoris väheneb ning seetõttu tõesti käibemaksu võib laekuda vähem.

Ma arvan, et kui nüüd selliste majanduslike meetoditega sunnitakse kokku hoidma erasektoris, siis peaks administratiivsete meetoditega üritama seda teha ka avalikus sektoris.

Hetkel kuum