Metalliärimehed süüdistavad EMEXit

Võrumaalt pärit metallikaupmees, kes on müünud EMEXile metalli alates 1993. aastast, on veendunud, et Eesti Metalliekspordi monopoli säilimise taga on mängus kellegi isiklikud huvid. Oma arvamust põhjendab ta asjaoluga, et hinna vahe, millega EMEX metalli kokku ostab ja edasi müüb, on kahekordne.

«Niisugune võltsmonopol sunnib metalliärimehi tegutsema poolillegaalselt ja otsima muid, praeguse vildaka seadusega vastuolus olevaid teid,» kinnitab anonüümseks jääda sooviv ärimees.

Kui EMEX ostab kokku vanametalli hinnaga 600--700 krooni tonnist, siis näiteks Muuga sadamas metallitransiiti korraldavale Soome firmale Kuusakoski Oy on võimalik metalli müüa 300--500 krooni kallimalt. Kuusakoski OY on EMEXi kauaaegne äripartner, kes osales ka EMEXi erastamiskonkursil. Kuusakoski tütarfirmaga Tikkurilan Romu OY on seotud miljonitesse kroonidesse ulatuvad maksupettused Soomes.

Nii EMEXi kui ka viimase enamusaktsiate omaniku ASi Nelimet juhatuse esimees Toomas Keridon tõrjub kohalike metallikaupmeeste süüdistused. «See on puht majanduslik arvestus, kõik ju teavad, palju me oleme oma tootmisse investeerinud ning milliseid seadmeid me kasutame,» põhjendab Keridon.

Samas ta kinnitab, et temagi kõrvu on jõudnud jutud metalli kokkuostust Muuga sadamas Kuusakoski poolt. «Eks me püüame sellele tõestust otsida, ehkki meil on nendega kokkulepe, et Eesti turul me teineteisele konkurentsi ei tekita. Kokkuleppe sajaprotsendilist kindlust meil paraku ei ole,» tõdeb EMEXi juhatuse esimees.

Üks neist, kes on püüdnud saada ametlikku vanametalli ekspordiluba, on Oru turbakombinaadi vara üles ostnud OÜ Frees Turvas. Majandusministeeriumi siseturu osakonna juhataja Tiit Maidre põhjendas loa mitteandmist tänavu septembris järgmiselt:

«Mis puutub teie poolt tõstatatud probleemi ASi EMEX vahendusõigusest, siis erastati EMEX enne, kui muudeti vastavat seadusandlust. Äriseadustiku järgi peab olema litsentseerimine kehtestatud eraldi seadusega. Võiks soovitada siiski saavutada kokkulepe ASi EMEX juhtkonnaga. Mingeid riiklikult kehtestatud või fikseeritud hindasid vanametallile ei ole ning EMEX ei pea oma üldisest kokkuostuhinnast kõigis lepingutes kinni pidama. Vanametalli väljaveo tegevuslubasid igatahes saab väljastada alles pärast ülalnimetatud seaduse kehtestamist, seega mitte enne 1998. aastat.»

Tooma Keridon ise põhjendab uue metallilitsentside väljaandmise korra kehtestamisega viivitamist sellega, et tõsist huvilist EMEXi monopoli kaotamise vastu pole siiani tekkinud. Teisalt on seadusloome protsess Eestis pikk ja venib ilmselt veelgi pikemaks, leiab Eesti Metalliekspordi juhatuse esimees.

Pärnust pärit metallikaupmees, kes soovib samuti oma äri huvides anonüümseks jääda, on aga veendunud, et EMEXi metallimonopoli säilimise taga on ettevõttega seotud ametnikud, viidates ühtaegu sellele, et ka Toomas Keridon ise tuli EMEXisse majandusministeeriumist. «Ministeeriumi ametnikud, kes peaksid selle monopoli kaotamise eest hoolt kandma, on ju ise EMEXi poolt piisavalt hästi tasustatud,» süüdistab metalliärimees. EMEXi viieliikmeline nõukogu koosneb endiselt riigi esindajatest, kellest mitmed on monopoli kaotamisega tegelava majandusministeeriumi ametnikud.

Sel suvel 51 protsenti EMEXi aktsiatest erastanud ASi Nelimet asutasid neli Eesti Metalliekspordi juhatuse liiget -- Toomas Keridon, Andres Riiberg, Rein Truuvert ja Kuldar Suits. Keridon tunnistab, et aktsionäride ring on tegelikult juba laienenud, ehkki muudatus on äriregistris registreerimata.

«Nelimeti aktsionäride hulka on lisandunud meie investorid. Nendeks on väikeses osas Balti Cresco Investeerimisgrupi kliendid ning põhifinantseerijana üks ?veitsi ärimees. Meil on kokkulepe, et nende osalus on esialgu konfidentsiaalne,» selgitab Keridon.

EMEXi juhatuse esimees lükkab ümber väited, et salapärase ?veitsi investori taga on endine EMEXi peadirektor Robert Lepikson või temaga seotud ringkonnad, näiteks 1980. aastal Eestist väljarännanud Erik Kõrge ja tema Saksamaal registreeritud firma HKS Gmbh. Viimasele müüs EMEX veel eelmisel aastal üle poole kogu kokkuostetud metallist.

Keridon lubab, et tõstab järgmisel Nelimeti aktsionäride koosolekul üles osanike avalikustamise küsimuse.

Samas ta lisab, et põhiosa aktsiate ostuhinnast on tasutud pangalaenudega. «Hansapank ja Hoiupank finantseerisid meid konsortsiumilepinguga, tagatiseks on pankadele panditud kõik Nelimeti ostetud EMEXi aktsiad,» tõdeb Toomas Keridon.

AS Eesti Metallieksport on sõlminud Hansapangaga lisaks veel ka kommertspandilepingu, mille kohaselt on EMEXi vallasvara 40 miljoni krooni ulatuses pangale panditud. Toomas Keridon selgitab, et otsest vajadust vara pantimiseks ei ole. «Registreerisime selle äriregistris puht seadusandlusest lähtudes igaks juhuks, sest alates 1. septembrist oleks tulnud meil pandi registreerimiseks maksta riigilõivu 0,5 protsenti pandilepingu summast,» selgitab Keridon.

200 miljonist kroonist, millega Nelimet 51 protsenti Eesti Metalliekspordi aktsiatest ostis, on tänaseks tasutud 100 miljonit krooni EVPdes ja 50 miljonit. Keridon märgib, et lähemate kuude jooksul tuleb tasuda veel viimased 50 miljonit krooni.

Toomas Keridon nõustub väitega, et isegi kui kogu kasum dividendina välja maksta, ei suudeta võetud pangalaenu lähema viie aastaga tagasi maksta. Seda enam, et pangalaen on võetud tegelikult vaid aastaks. «Meil on pankadega kõik üksipulgi läbi räägitud ning kavandatud on plaanid edaspidiseks finantseerimiseks,» räägib Keridon.

EMEXi juhatuse esimees on nõus ka väitega, et metalliekspordi monopoli kadumisega kaasnev konkurentsi tekkimine mõjutab Eesti Metalliekspordi majandustulemusi, sealhulgas ka kasumit. «Kas nüüd oluliselt, kuid mingil määral kindlasti. Ent ma julgen siiski öelda, et kui Eestit ümbritsevas majandusruumis, eeskätt Venemaal, mingit kardinaalset muutust ei toimu, siis EMEXi majandustulemusi konkurents ei kahjusta,» väidab Keridon. «Kuid sel juhul me oleme huvitatud sellest, et see konkurents oleks aus. Et need ettevõtted, kes turule tulevad, peaksid tegema investeeringuid ka keskkonna ohutusse. Ise hindan EMEXi mittetootvaid investeeringuid, mis suunatud keskkonnakaitsele, suurusjärku 7 miljonit krooni.»

Toomas Keridon on seda meelt, et EMEX on suutnud oma metallitöötlemisseadmed viia tasemeni, mis annab silmad ette kogu Euroopas. «Kindlasti on võimalik vanametalliga tegelda ka ilme nende investeeringuteta, mis muudab omahinna mõistagi odavamaks,» nendib ta.

Erastamisagentuur valmistab praegu ette Eesti Metalliekspordi järelejäänud aktsiate müüki, mis peaks algama 1. detsembril. Keridon avaldab arvamust, et EMEXi aktsia hind võib kujuneda madalamaks, kui ta on praegu aktsiate järelturul.