Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made üllatas hiljuti väitega, et nii RE Eesti Energia kui tegelikult ka kogu siinse energiamajanduse areng ja erastamine on takerdunud, mis on tingitud eri huvigruppide omavahelisest võitlusest.

Majanduskomisjoni juhi sõnul on silmaga nähtav ja käega katsutav, et huvigrupid teevad lobby otsustajate ehk siis valitsuse, riigikogu ja erastamisagentuuri nõukogu liikmete seas.

Balti elektrijaama direktori Anatoli Paali sõnul on tunda, et huvigruppide vahel on nii mõnigi asi selgeks rääkimata, mistõttu jääb Eesti Energia erastamine venima. Ja venimise taga ei ole ettevõte ise, lisab Paal.

Et selle taga on mingi kodumaise grupi huvid, usub Paal kindlalt, aga nimesid ta nimetada ei taha. Et mingi pusimine Tallinnas toimub, on siit Narvast näha, lisab ta.

«Muide, ka mina ise esindan ühte huvigruppi,» ütleb Paal äkki ning lisab, et see on huvigrupp, kes arvab, et Eesti põlevkivienergeetikat peab renoveerima ja moderniseerima.

«Selge on see, et kui me aastaks 2005 midagi ei muuda, siis tõmbame me endale vee peale,» ütleb ta.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet selgeid huvidekonflikte märganud ei ole. «Võib-olla viimasel ajal on piirjooned selguma hakanud,» sõnab ta siiski.

Sarnet räägib, et senini on näha määratlemata huvigruppide tegevust, mis ajendatud pigem mingitest juhustest kui teadlikust kindlapiirilisest poliitikast.

Sarnet arutab filosoofiliselt, et kui rääkida mõjugruppidest energiasüsteemi ümber, siis on olemas defineerimata vastuseis, et erastamine ei kulgeks nii kiiresti, kui võiks. Otseselt erastamise idee vastu keegi ei olegi, tõdeb Sarnet.

«Arvan, et viimasel ajal on teatud põhimõtteline vastasseis -- kodumaine kapital versus välismaine kapital,» lausub Sarnet. «Ma tahan öelda, et huvigrupid on alles tekkimas.»

Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Lipstok räägib, et komisjoni liikmena ei ole tema tundnud ega näinud ühtegi huvigruppide konflikti Eesti Energia erastamise ümber.

Majanduskomisjoni töödes-tegemistes on see küsimus olnud üldse väga põgusalt päevakorras ja seal ei ole küll keegi meid mõjutanud, ütleb Lipstok.

Kogu Eesti Energia erastamise käivitamine, sh hiljuti valitsuses heaks kiidetud erastamiskava, on minu ajal välja töötatud, räägib Lipstok. Veel aasta tagasi oli ta majandusminister.

Lipstok räägib, et USA energeetikafirma NRG Energy on Eestis konkreetsete äriplaanide koostamisega midagi ära teinud, aga Eesti Energia osade erastamise vastu on oma huvi näidanud soomlased ja rootslased.

Lipstoki juures käisid tema ministriks olemise aegu ka Prantsuse ja Saksa energeetikahaid.

Huvigruppide konfliktist ei saa siin aga Lipstoki sõnul küll rääkida. «Pigem on see eri energiafirmade soov erastamisel kaasa lüüa,» sõnab ta.

Sellist kuluaaritööd kui kütusefirma Esoil erastamise ajal Lipstok praegu ei tähelda.

Mõni aeg tagasi hakkas häält tegema ka Eesti enda kapital, kes leidis, et rahanumber, mis energeetikamajanduse erastamiseks vaja, ei olegi nii suur. «Eks selles osas käisid ka mingid läbirääkimised ja fakt on see, et Eesti enda kapitali esindajad on uues Eesti Energia haldusnõukogus sees,» vihjab Lipstok.

Mõni kuu tagasi tegid Eesti tööstus- ja pangandusjuhid eesotsas Eesti Energia haldusnõukogu liikmete Norma juhi Jüri Käo ja Hoiupanga juhi Olari Taaliga avalduse, milles annavad mõista, et ka kosunud kodumaine kapital oleks suuteline riiklikult olulise energiasüsteemi erastama.

Peaministri majandusnõunik Eesti Energia haldusnõukogu liige Heido Vitsur on arvamusel, et mingi huvigruppide konflikt, isegi kui selline on olemas, ei ole kindlasti kõige olulisem Eesti Energia erastamise takerdumise põhjus.

«Minu arvates toimub Eestis energiamajanduse erastamine isegi väga uljas tempos,» sõnab Vitsur. «Maailmas käivad asjad väga ettevaatlikult ja tagasilöökidega.»

Vitsur märgib samas, et muidugi on majandusrühmadel oma huvid ja kindlasti püüavad nad erastamisse ka sekkuda.

Energia tootmise ja müümise juures olla on kahtlemata huvitav, aga huvigrupid ei ole nii võimsad, et suudaksid midagi mõjutada ja kontrollida, hajutab majandusnõunik kahtlusi.

Eelmine nädal kinnitas erastamisagentuuri nõukogu erastamisnimekirja Läänemaa ja Narva elektrivõrgud, mille erastamine võiks toimuda juba järgmisel aastal.

Vitsur lisab, et tema laual on ka Põhja-Eesti elektrivõrgu ühe osa, Pärnu elektrivõrgu erastamise äriplaan.