Haldusreform on iluravi

Valitsus arutab lähinädalatel teist korda avaliku halduse arendamise kontseptsiooni, mille alusel saab haldusreformi teostama hakata.

Haldusreformi esmane suund on kontseptsiooni koostamisel osalenud Tallinna tehnikaülikooli haldusjuhtimise õppejõu Sulev Mäeltsemehe sõnul detsentraliseerimine. Sel eesmärgil tuleb korrastada administratiiv-territoriaalset jaotust, selgitas ta. Selleks valmis paralleelselt haldusreformi kontseptsiooniga uurimistöö, mis teeb ettepaneku vähendada kohalike omavalitsuste arvu saja võrra. Praegu on Eestis 47 linna ja 207 valda.

Teise variandina on välja toodud kohalike omavalitsuste arvu radikaalne vähendamine 70--80ni, lisas Mäeltsemees. Viimane ei ole tema sõnul otstarbekas, sest peale majandusliku kasu tuleb arvestada ka demokraatia põhimõtteid.

«Kontseptsioonis näeme ette, et kui kohalikke omavalitsusüksusi suurendatakse, tuleb seadustes läbi töötada linnaosa ja külavanema õigu-sed ja vastutus,» rääkis Mäeltsemees.

Mäeltsemees ütles, et valminud kontseptsioonis on kolm avaliku halduse tasandit -- rii-gi, regionaalse ja kohaliku omavalitsuse tasand. Vastupidiselt majandusminister Jaak Leimanni, rahandusminister Mart Opmanni ning teede- ja sideminister Raivo Vare välja pakutud teesidele vähendada riigikogu koosseisu 71 liikmeni haldusreformi kontseptsioonis riigikogu ei käsitletud.

«Leidsime, et spetsiifilisi põhiseaduslikke institutsioone, nagu riigikogu, president, õiguskantsler, riigikohus ja riigikontrolör, me ei käsitle,» rääkis Mäeltsemees. «Eesmärk oli anda vastuseid valdkonnale, mis piirdub ministeeriumite, inspektsioonide, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega.»

Mäeltsemees ütles, et kohalike omavalitsuste territoriaalne ümberkorraldamine on kontseptsioonis ette nähtud kaheetapilisena. Kohalike omavalitsusorganite ülejärgmiste koosseisude valimisteni 2002. aastal toimub ühinemine kohalikul initsiatiivil ja riigi igakülgse toetusega, nagu see toimus Pärnu-Jaagupi ja Halinga puhul, rääkis Mäeltsemees.

2003. aastal hakkab toimuma omavalitsuste ühendamine, kus riik sekkub jõulisemalt ebaratsionaalselt väikeste omavalitsusüksuste puhul, lisas Mäeltsemees. Ta ütles, et sarnasteks eeskujudeks on näiteks Rootsi ja Taani.

Haldusreformi kontseptsioonis nähakse ette riigi- ja munitsipaalvara inventuur, mille järel tuleb otsustada, mida on vaja avaliku halduse funktsioonide täitmiseks. «See teenib eesmärki muuta avalik haldus odavamaks,» ütles Mäeltsemees.

Odavuse printsiipi järgides tuleb järgmise sammuna otsustada ministeeriumite arv, jätkas ta. «Me oleme kontseptsioonis öelnud, et teatud ministeeriumite ühendamine on võimalik, aga lõplikult tuleb see otsustada siis, kui ülesanded on detsentraliseeritud kohalikele omavalitsustele ja maakonna tasandile ja vara antud üle erasektorile,» lausus Mäeltsemees.

Kontseptsioonis on välja pakutud ministri meeskonna loomine, mis moodustaks nii-öelda ministeeriumi poliitilise tuumiku, kuid sinna ei tohiks kuuluda kantslerid, lisas Mäeltsemees.

Kolm ministrit pakkusid välja kaotada alates 1999. aastast portfellita ministrite ametikohad ning ühendada teede- ja sideministeerium, majandus- ja põllumajandusministeerium.

Mäeltsemees ütles, et Eestis algas haldusreform juba 1990. aastate alguses, kui loodi kohalikud omavalitsused valdade ja linnade näol. Haldusreformi üks osa oli riigi ja kohalike omavalitsuste töösuhteid reguleeriva avaliku teenistuse seaduse jõustumine 1996. aastal. Seni ei ole nende etappide elluviimisel terviklikku ettekujutust, kuidas peaks avalik haldus edasi minema, leidis Mäeltsemees.

Mäeltsemehe sõnul olid kolme ministri teesid haldusreformi kohta eelmise aasta alguses suhteliselt provokatiivsed ja tekitasid ühiskonnas diskussiooni.

Suvel moodustati haldusreformi asjatundjate komisjon, kes valmistas ette avaliku halduse arendamise kontseptsiooni.