Luhtus loodetud viljaeksport

Teravilja hinnad maailmaturul on langenud ning vilja pole kasulik eksportida, ütles ASi Keila Terko juhatuse esimees Rein Kriisa. Samuti on suurenenud kohalik jõusöödavajadus, nii et ekspordiks suurt midagi ei jäägi, lisas ta.

Veel sügisel kinnitas Keila Terko nõukogu esimees Urmas Põld, et 100 000 tonnile viljale on ostjad läänes olemas.

Eesti viljasalve kommertsosakonna juhataja Kaupo Kontkar ütles, et koguseliselt oli küll 100 000 tonni vilja olemas, kuid vilja hinnad on maailmaturul kuni kolmveerandi võrra langenud ja eksportimine pole mõttekas. «Eks nüüd kasutatakse see kogus loomasöödaks,» ütles ta.

Kontkari sõnul hakkab nisu tootmine ilmselt vähenema, sest kohalikud tootjad ei suuda hinnas võistelda Saksamaalt toodava odava nisujahuga.

Valga Terko ASi nõukogu esimehe Mati Nurme sõnul jääb ekspordiplaanide luhtumise pärast umbes 80 000 tonni toidunisu üle, sest sama suur kogus imporditakse Saksamaalt.

Nurme sõnul on kohalik nisujahu kvaliteetne ja suudaks hinnas võistelda Saksa jahuga, kui Saksamaa ei toetaks oma viljaeksportööre ja jahu hinda alla ei suruks.

Enamik Eesti pagaritööstusettevõtteist kasutab saia tegemisel importnisujahu, leiba valmistatakse põhiliselt kohalikust rukkijahust.

Eestist eksporditi mullu statistikaameti andmeil ligi 21 000 tonni vilja ja 4600 tonni nisujahu. Samal ajal imporditi 41 000 tonni vilja ja 47 000 tonni nisujahu.