• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu töösturid taotlevad Venemaaga vabakaubandust

    Leedu tööstusjuhtide konföderatsioon (LTK) asub aktiivselt taotlema, et valitsus sõlmiks Venemaaga vabakaubanduslepingu, ütles LTK president Bronislovas Lubis.
    Leedu tööstusjuhtide konföderatsioonis, mis oli koos läinud nädalal, toimunud arutelul öeldi, et idaturu suhtes ei ole majandusjuhid ja poliitikud jõudnud veel ühisele seisukohale, kuid et sellekohane poliitiline otsus tuleb teha võimalikult kiiresti. Valdav oli arvamus, et oleks vaja allkirjastada Leedu ja Venemaa vabakaubandusleping. LTK on juba korraldanud Leedu ettevõtjate ja Venemaa kõrgete ametiisikute kaks kohtumist, kolmas on esialgu edasi lükatud.
    «Kui tollilõivud väheneksid, siis suureneks Leedu eksport kohe 3--5 protsenti,» kinnitas LTK istungil Leedu mööblitööstusfirmade assotsiatsiooni president Pietras Ardavicius.
    Leedu suurima õmblusvabriku Lelija peadirektor Genute Zaveckiene oli seisukohal, et LTK-l tuleks koostada peaminister Gediminas Vagnoriusele esitamiseks abinõudepakett, mille eesmärk on ekspordi stimuleerimine ja Venemaaga vaba kauplemise tagamine. Ehkki Lelija tarnib praegu oma toodangut põhiliselt lääne turule, seostab firma oma tulevikku siiski idaturuga, sest see on märksa kasulikum.
    Leedu asevälisminister Algimantas Rimkunas ütles tööstuskonföderatsiooni istungil, et Leedu ja Venemaa kaubavahetus moodustab 34% kogu Leedu kaubavahetusest. Tema sõnul on Leedu valitsuse esindajad pidanud Venemaaga vabakaubanduse lepingu sõlmimise alaseid konsultatsioone Euroopa komisjoniga.
    «Ehkki ELi ja Venemaa vahel on sõlmitud partnerlusleping, mis näeb ette luua nende ühine vabakaubandustsoon, ei ole sel alal veel edenemist märgata,» ütles Leedu asevälisminister.
    Bronislovas Lubise sõnul tuleks agressiivse, ilma ELi nõudeid rikkumata Venemaa turule tungimise eeskuju võtta Poolast. B&B-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sulev Alajõe: Pärnu majandusarengut takistav oskustööjõu nappus istub haridussüsteemi augus
Kohalikele tugevustele rajatud spetsialistiõpe aitab piirkonda investoritele atraktiivsemaks muuta, kirjutab Eesti 200 esinumber kohalikel valimistel Pärnus Sulev Alajõe vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kohalikele tugevustele rajatud spetsialistiõpe aitab piirkonda investoritele atraktiivsemaks muuta, kirjutab Eesti 200 esinumber kohalikel valimistel Pärnus Sulev Alajõe vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Algas Arco Vara aktsiate märkimine
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Eesti ükssarvikute asutajad: peagi on Eestis 15 miljardifirmat
Miljardieurose väärtusega arenevaid tehnoloogiafirmasid on Eestis rohkem kui kusagil Euroopas, kuidas saavutatud edu säilitada ja mida saaks riiks selleks ära teha, rääkisid kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad Eesti ükssarvikute asutajad portaali Foundme.io vahendusel.
Miljardieurose väärtusega arenevaid tehnoloogiafirmasid on Eestis rohkem kui kusagil Euroopas, kuidas saavutatud edu säilitada ja mida saaks riiks selleks ära teha, rääkisid kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad Eesti ükssarvikute asutajad portaali Foundme.io vahendusel.