Austria asub Euroopa Liitu juhtima

Seetõttu on Austria periood otsekui ettevalmistus Saksamaa eesistujaperioodiks, mis algab 1999. a jaanuaris. Austria ülesanne on ette valmistada kahe suure probleemi lahendamine tuleval aastal. Esiteks tuleb leida lahendus 2000.--2006. aasta ELi eelarvele ja riikide maksete suurusele ning teiseks viia ellu institutsioonilised reformid, mis on eelduseks ELi laienemisele. Eelarves tuleb vastavalt Agenda 2000-le reformida põllumajanduspoliitikat ja struktuurifonde ning arvestada Saksamaa nõuet, et eelarvemakseid tuleb riikide vahel õiglasemalt jaotada. Mõlemale probleemile tahab Saksamaa lahenduse leida 1999. a ELi märtsi tippkohtumisel.

ELi institutsioonide reformimisel on kavas suurendada enamusotsuste tegemist ELi ministrite nõukogus, vähendada Euroopa komisjoni volinike arvu ja kahandada väiksemate riikide mõju. Need lahendused loodab Saksamaa läbi suruda uuel valitsustevahelisel konverentsil (VVK), mis peaks algama 1999. a sügisel.

ELi eesistujamaa seisus on ühtaegu tähtis ja raske. See riik otsustab kohtumiste päevakorra ja võib esile nihutada neid küsimusi, mis teda huvitavad. Näiteks Soome on juba mitu aastat ettevalmistusi teinud, et aasta pärast ELi juhtriigiks saades läbi suruda enda algatatud ELi «põhjamõõtme» ideed. Austria on ettevalmistustes põhirõhku pannud praktilistele asjadele, näiteks et tagada riikide tihedama majanduskoostööga ühisraha häireteta käibeletulek ja hoida ära valuutaspekulatsioonid.

Peaminister Viktor Klima on teatanud, et soovib Austria eesistumisperioodil kiiresti käivitada ELi laienemisläbirääkimised. Seal on mängus ka Austria oma huvid, sest Ungari, T?ehhi ja Sloveenia pääs ELi ergutaks Austria väliskaubandust. Samas suhtuvad austerlased laienemisse eitavalt, sest kardavad odava tööjõu riiki voolamist. Seega on valitsusel ees raske katsumus -- veenda rahvast ELi laienemise kasulikkuses. DI-ÄP