Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis sunnib ettevõtteid nii kallilt laenama?

    Ma ei oska muud arvata kui muutunud olukord Eesti rahaturul. Kui võlakirjade lunastamise tähtaeg on saabumas või saabunud ja raha on vaja, siis tuleb lihtsalt maksta.
    Tähtajatuid võlakirju puudutavat ei oska ma kommenteerida, nende kohta saab midagi täpsemat öelda vaid emissioonilepingu põhjal.
    Ettevõtted koostavad investeeringu-programmi, mis tahab elluviimist. Küsimus on, kuidas seda finantseeritakse. Eesti firmad reeglina omakapitalist seda teha ei suuda, tuleb kasutada võõrkapitali. Kui võõrkapitali hind läheb nii kõrgeks, et see enam ära ei tasu, tuleb muuta strateegiat.
    Firmade kapitalitootlus on erinev. Levicomil on see tugevam kui piimatööstusel ja ta võib lubada sellist intressi, Kalev mitte, sest meie omakapitali tootlus on umbes 22%.
    Nüüd on rahapakkumine vähenenud, laenuintress kasvab ja see kujuneb tõsiseks raskuseks paljudele ettevõtetele.
    Meie firma sellise protsendiga ei laenaks, sest telekommunikatsiooniäri on pikaajaline äri ja selleks on vaja pikaajalist raha võimalikult madala intressiga. Enamik selle ala firmasid ei leiagi Eesti turult piisava laenuintressiga raha. Seda tuleb väljastpoolt hankida. Tõenäoliselt ei ole Levicom leidnud läänest julget investorit, kes ostnuks osa firma aktsiapakist. Tallinna Pangale pidanuks see olema selge vihje, et uus võlakirjaemissioon on seotud riskiga.
    Mulle tundub, et Levicom on majandusraskustes. Ma ei kujuta ette, et sellisest situatsioonist võiks puhta nahaga välja tulla.
    Kindlasti tahaksid kõik firmad, meie nende seas, saada hästi odavat laenu. Situatsioon rahaturul on aga muutunud. Telekommunikatsiooniäri on infrastruktuuridesse investeerimine. See nõuab väga pikaajalise tasuvusega investeeringuid, sest tulu ei tule tagasi kuude, vaid aastatega.
    Eestis ei tunta telekommunikatsiooniäri. Ka pangad ei suuda seda päris õigesti hinnata, neil puudavad selle ala analüütikud. Levicomi väärtus on kohalikul rahaturul tugevasti alla hinnatud. Uue võlakirjaemissiooniga anname tegelikult pankade portfelli suure tootlikkusega võlapaberi. Suuremad investorid on samad pangad.
    Pankadele on ka kolmekuuline laen pikaajaline, ent Levicomi kõrge intressiga lühiajalise investeeringuga ei finantseeri. Oleme arvestanud oma arenguplaanides investeeringu kallidusega. Loodan, et niipea kui saame välisinvesteeringuile suunatud aktsiaemissiooni lõpule viidud -- läbirääkimised potentsiaalsete investoritega on lõpusirgel, refinantseerime kommertspaberid. Ehk tahaksid siis ka praegustesse võlapaberitesse investeerinud oma raha pikaajaliseks muuta.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.