• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eestisse sissesõidu kallinemine on põhjendatud?

    Ma ei oska sellele põhjendust leida. Eel-kõige puudutab see SRÜ elanikke. See on täpselt see poliitika, mida on viimased kolm ja pool aastat aetud. Selle asemel et Eesti oleks avatum, muudetakse see suletumaks. Mida rohkem tuleb Eestisse välismaalasi, seda rohkem nad siin kulutavad. Ma ei pea seda õigeks poliitikaks, et takistada Eestisse tulemist ja muuta see kallimaks.
    Aeg-ajalt on maailmapraktikas selliseid asju juhtunud, et viisade kallinemisele vastavad ka teised riigid omapoolse hinnatõusuga. Ma ei oska küll ennustada, kas see samm toob kaasa viisade kallinemise eestlastele.
    Minu seisukoht on selles osas täiesti ühene ja on olnud selline kogu aeg. Riigi seisukohast on see absoluutselt vale samm. Turistide tulekut riiki tuleb igati soodustada, sest turism tervikuna on riigi valuutapump, mis tugevdab kogu majandust ja meie krooni.
    Mind paneb imestama see riigiametnike oma naba imetlemine. Eesti ei ole mingi pärl, kuhu peaks piirama sissesõitu. Väljastpoolt Eestisse tulev inimene tuleb siia tarbima, raha tooma. Sellepärast tuleks Eestisse tulek muuta talle maksimaalselt mugavaks.
    Kiirviisade andmine on ka teistes riikides suhteliselt ebatavaline asi. Ma ei ole kursis, milles need muudatused seisavad ja miks nii tehakse. Loodan, et see otsus põhineb arvutustele ja see turismi ei mõjuta. Kui see nii ei ole, siis oleks see küll rumal.
    Ma usun, et see hinnatõus tõsist turismi ei mõjuta. Võib-olla neid, kes tulevad Soome ja siis kuulevad, et siin lähedal asub ka mingisugune Eesti, ning käivad korraks ka Eestis ära. Selliseid turiste võib see küll mõjutada, aga ma ei usu, et sellel oleks meie turismimajandusele mingit olulist mõju.
    Ilmselt on Eestil tarvis katta oma viisade käsitlemisega tegeleva aparaadi ülevalpidamine. See ei ole kõige õigem meetod, aga ei ole ka viisakäsitluse kõige suurem probleem meie viisamajanduses.
    Palju tõsisem mure on, et Eesti viisat on raske kätte saada. On terve rida riike, kus Eestil ei ole välisesindusi ja kus ei ole võimalik viisat taotleda.
    Mõned riigid on kasutusele võtnud nn elektroonilise viisa. See tähendab, et kui inimene ostab lennupileti või teeb reisibüroos broneeringu, siis sellega seoses tehakse ka tema kohta järelepärimine. Passi mingit viisat enam ei panda. Piiril olevast arvutiterminaalist on näha, kas inimesel on viisa olemas. Austraalia on näiteks selline riik, kes seda praktiseerib.
    Eesti võiks samuti võtta selle süsteemi endale eeskujuks. Kokkuvõttes võib see tulla isegi odavam. Samuti kaoks ära probleem, et riikides, kus puudub Eestil esindus, ei ole võimalik Eesti viisat hankida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Harju Elekter paneb kaks tehast kokku
Harju Elekter koondab kaks tehast AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika üheks ettevõtteks, teatas ettevõte börsile.
Harju Elekter koondab kaks tehast AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika üheks ettevõtteks, teatas ettevõte börsile.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.