• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eestisse sissesõidu kallinemine on põhjendatud?

    Ma ei oska sellele põhjendust leida. Eel-kõige puudutab see SRÜ elanikke. See on täpselt see poliitika, mida on viimased kolm ja pool aastat aetud. Selle asemel et Eesti oleks avatum, muudetakse see suletumaks. Mida rohkem tuleb Eestisse välismaalasi, seda rohkem nad siin kulutavad. Ma ei pea seda õigeks poliitikaks, et takistada Eestisse tulemist ja muuta see kallimaks.
    Aeg-ajalt on maailmapraktikas selliseid asju juhtunud, et viisade kallinemisele vastavad ka teised riigid omapoolse hinnatõusuga. Ma ei oska küll ennustada, kas see samm toob kaasa viisade kallinemise eestlastele.
    Minu seisukoht on selles osas täiesti ühene ja on olnud selline kogu aeg. Riigi seisukohast on see absoluutselt vale samm. Turistide tulekut riiki tuleb igati soodustada, sest turism tervikuna on riigi valuutapump, mis tugevdab kogu majandust ja meie krooni.
    Mind paneb imestama see riigiametnike oma naba imetlemine. Eesti ei ole mingi pärl, kuhu peaks piirama sissesõitu. Väljastpoolt Eestisse tulev inimene tuleb siia tarbima, raha tooma. Sellepärast tuleks Eestisse tulek muuta talle maksimaalselt mugavaks.
    Kiirviisade andmine on ka teistes riikides suhteliselt ebatavaline asi. Ma ei ole kursis, milles need muudatused seisavad ja miks nii tehakse. Loodan, et see otsus põhineb arvutustele ja see turismi ei mõjuta. Kui see nii ei ole, siis oleks see küll rumal.
    Ma usun, et see hinnatõus tõsist turismi ei mõjuta. Võib-olla neid, kes tulevad Soome ja siis kuulevad, et siin lähedal asub ka mingisugune Eesti, ning käivad korraks ka Eestis ära. Selliseid turiste võib see küll mõjutada, aga ma ei usu, et sellel oleks meie turismimajandusele mingit olulist mõju.
    Ilmselt on Eestil tarvis katta oma viisade käsitlemisega tegeleva aparaadi ülevalpidamine. See ei ole kõige õigem meetod, aga ei ole ka viisakäsitluse kõige suurem probleem meie viisamajanduses.
    Palju tõsisem mure on, et Eesti viisat on raske kätte saada. On terve rida riike, kus Eestil ei ole välisesindusi ja kus ei ole võimalik viisat taotleda.
    Mõned riigid on kasutusele võtnud nn elektroonilise viisa. See tähendab, et kui inimene ostab lennupileti või teeb reisibüroos broneeringu, siis sellega seoses tehakse ka tema kohta järelepärimine. Passi mingit viisat enam ei panda. Piiril olevast arvutiterminaalist on näha, kas inimesel on viisa olemas. Austraalia on näiteks selline riik, kes seda praktiseerib.
    Eesti võiks samuti võtta selle süsteemi endale eeskujuks. Kokkuvõttes võib see tulla isegi odavam. Samuti kaoks ära probleem, et riikides, kus puudub Eestil esindus, ei ole võimalik Eesti viisat hankida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.