Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edule keeratakse selg

    Lähenevad valimised on muutnud aktiivseks valitsuserakonnad, kes on alustanud ettevalmistusi, et kehtestada järgmise aasta alguses Eestis sisseveotollid.
    Protektsionistlikku majanduspoliitikat toetavad maaerakonnad ei ole suutnud toimetust veenda tollide kasulikkuses. Tollide kehtestamise plussid ei kaalu üles sellega kaasnevaid miinuseid.
    Nii antakse küll konkurentsieelis Eesti põllumajandustootjale, sest tollid tõstavad importtoiduainete hinda, kuid kannatajateks osutuvad ülejäänud tarbijad, kes peavad hinnatõusu kinni maksma. Toidukaupade hinna tõusuga võib kaasneda inflatsioonitempo kiirenemine, mis omakorda kergitab teiste kaubagruppide hinnataset.
    Siseturu kaitse ja põllumajanduse doteerimine tähendaks praegu maal valitsevate probleemide lahendamise edasilükkamist. Eesti häda ei ole importtoodangu üleküllus vaid liha- ja piimakombinaatide monopoolne seisund, mis võimaldab kehtestada madalad kokkuostuhinnad. Tänu ületootmisele põllumajanduses puudub töötlejatel oht, et toorainega varustamine võib lõppeda. Tegemist on nõukogude aja pärandiga, kui meie põllumajanduses toodeti viis korda rohkem, kui suutsime ise tarbida.
    Muidugi ei saa väita, et tollidega kaasnevad ainult negatiivsed momendid. Plussiks on see, et väheneb import, mis parandab Eesti kaubandusbilanssi, väheneb surve krooni devalveerimisele.
    Tollide kehtestamine ehk ebaefektiivse tootmise soodustamine pidurdab maapiirkondades tööpuuduse kasvu, sest põllumajanduse osa sisemajanduse kogutoodangust suureneb või vähemalt ei vähene enam. Rahandusministeeriumi andmetel on põllumajanduse osa 4,4%.
    Kuigi põllumajanduse osakaalu vähenemine on maapiirkondades väga valus probleem, on tegemist normaalse majanduse ümberkujunemisprotsessiga. Liberaalne majanduspoliitika tähendab seda, et normaalsed turusuhted jõuavad ka põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektorisse. Mida protektsionistlikum on meie majanduspoliitika, seda vaevalisem see protsess on.
    Hea näide on Euroopa Liit, kus nähakse tõsist vaeva kuluka põllumajanduspoliitika reformimisega. Liidu eelarvest ligi pool läheb põllumajandusele ehk sektorisse, mis annab tööd vaid 5 protsendile sealsest elanikkonnast. Euroopas mõistetakse, et selline olukord ei saa kaua kesta, kuid reform läheb vaevaliselt.
    Sisseveotollide kehtestamise üks põhiargument on seesama Euroopa Liit: et Eesti ei saa muidu liikmeks, kui meil pole kolmandate riikide suhtes tolle. Siin on aga kompromiss olemas. Kui meid tõesti Euroopa Liitu muidu ei võeta, siis võtame tollide jaoks vajalikud seadused vastu pärast seda, kui Eesti liitumine on sajaprotsendiliselt otsustatud -- kui rahvahääletus on toimunud.
    Tollid aga kehtestame Euroopa Liitu astumisega paralleelselt või siis aasta varem. See tähendab, et kui liitumist soovitakse kasutada toetava argumendina, siis saab seda teha kõige varem alles viie-kuue aasta pärast.
    Arvestades, et Euroopa Liit asub praegu ise oma põllumajanduspoliitikat lammutama, ei ole Eestil kuigi mõttekas asuda sama poliitika alusmüüri ehitama.
    Kiirustamise vastu räägib seegi, et tolliamet ei suuda kogu mehhanismi nii ruttu rakendada. Seda on valitsuse istungil tunnistanud rahandusministeerium, kelle haldusesse tolliamet kuulub.
    Eesti majanduspoliitikas ei saa teha üleöö kannapööret ainult põhjusel, et kevadel tulevad valimised ning kolm ja pool aastat võimul olnud Koonderakonna ja Maarahva ühenduse eelmiste valimiste eel antud lubadused on jäänud täitmata, sest nad pole suutnud oma ideedele piisavalt laia toetajaskonda leida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.